中国维和工兵承建的南苏丹补给线项目竣工
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2025) |
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2025) |

Skulptuur (ladina keeles sculptura) on üks kujutava kunsti p?hiliike graafika ja maalikunsti k?rval, mille peamiseks v?ljendusvahendiks on vorm.
Skulptuur on ruumiline ehk kolmem??tmeline kunstiteos. See v?ib olla vabalt seisev ja ümberringi t??deldud nn ümarplastika v?i esineda mingi pinna külge liidetud reljeefina, millel on v?lja t??tatud ainult esikülg. Materjalidena kasutatakse mitut liiki kivi (nt graniit, basalt, marmor, liivakivi, lubjakivi), puitu, elevandiluud, metalle (pronks, raud, teras), savi (terrakota, keraamika, portselan jm).
Skulptuure kavandavat ja valmistavat inimest nimetatakse skulptoriks ehk kujuriks.
Protsess
[muuda | muuda l?hteteksti]Suuremate skulptuuride loomisel valmistatakse k?igepealt savist v?i plastiliinist kavand ja siis originaalsuuruses savimudel, millest tehakse omakorda kips?rat?mme. Punktiiraparaadi abil kantakse m??tmed üle kivisse v?i puusse. Ka skulptuuri valamisele eelneb t?issuuruses kipsmudeli valmistamine.
Jaotus
[muuda | muuda l?hteteksti]Pinna v?i objektiga seotuse j?rgi liigitatakse skulptuure j?rgmiselt:
- ümarplastika – vabalt seisvad ja igast küljest vaadeldavad skulptuurid
- reljeefplastika – pinnaga seotud ja v?hem v?i rohkem eenduvad (lamereljeef vs k?rgreljeef) skulptuurid, mis on t??deldud ning vaadeldavad vaid ühest suunast
T??tlemisviisi j?rgi liigitatakse skulptuure j?rgmiselt:
- raidkunst – raidkunsti loomisel raiutakse k?va materjali (puit, kivi) plokist ?ra ülearune mass, kuni j??b j?rele soovitud kuju
- plastika – plastika puhul lisatakse karkassile materjali (nt savi v?i plastiliini), kuni saadakse soovitud kuju. Ka valatud skulptuur on plastika.
Skulptuuri otstarbe j?rgi liigitatakse skulptuure j?rgmiselt:
Ajaloost
[muuda | muuda l?hteteksti]
Esimese suure ?itsenguaja elas skulptuur üle Vana-Egiptuses, kus madal- ja süvendreljeefi kasutati laialdaselt templite ja haudade kaunistamiseks. Teine hiilgeaeg saabus Vana-Kreeka hiilgeaegadel, mil kujunes v?lja ümarplastika ning tegutsesid sellised kuulsad kunstnikud nagu Pheidias, Polykleitos, Praxiteles ja Lysippos. Romaani ja gooti kunstis seisis skulptuur arhitektuuri teenistuses. 15. sajandist hakkas kasvama puuskulptuuri osat?htsus ning skulptuuris n?hti j?lle iseseisvat kunstiliiki. Loodi vabalt seisvaid ümarfiguure, toimus portree- ja monumentaalskulptuuri taassünd. T?htsa koha omandas hauamonumentide valmistamine. Loodi aia- ja pargiskulptuure, pronksist pisiplastikat ja v?rvilist majoolikat. Renessansiajastu skulptuuri tippajaks on Michelangelo looming. Ka barokkskulptuuri paremik p?rineb Itaalia meistritelt (nt Bernini).
Vaata ka
[muuda | muuda l?hteteksti]V?lislingid
[muuda | muuda l?hteteksti]
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Skulptuur |