La Chine se battra jusquau bout en cas de guerre commerciale

百度 5、地市审核点下拉菜单为什么无显示内容？可能是省级管理机构未设置审核点，请联系当地人事考试机构进行设置后再进行操作。

Kultuuriantropoloogia (ka: sotsiaalantropoloogia, sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia) on humanitaar- v?i sotsiaalteaduste hulka arvatav teadusharu, mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut, k?itumist, ?igust, poliitikat, ideoloogiat, religiooni, uskumusi, tarbimist, tootmist, sotsialiseerumist, perekonda, sugupoolte probleeme ning teisi kultuuriavaldusi kultuuriajaloolises aspektis.

Terminoloogia

M?iste "kultuuriantropoloogia" v?eti kasutusele 20. sajandi algupoolel USA-s, t?iendamaks varasemat m?istet "etnoloogia". Inglismaal v?eti samal ajal tarvitusele m?iste "sotsiaalantropoloogia" varasema "etnograafia" m?iste laiendamiseks. Uute m?istete kasutuselev?tmise üks p?hjusi oli muu hulgas v?lit??de osat?htsuse suurenemine ning pikaajalised uuringud konkreetse ühiskonna sees. T?nap?eval kasutatakse sageli ka m?istet "sotsiaal-kultuuriantropoloogia".

Eestis jagunes kultuuriantropoloogia ja etnoloogia valdkond kuni 1990. aastateni traditsiooniliselt etnograafiaks (inimeste materiaalse kultuuri uurimine) ja folkloristikaks (vaimse kultuuri uurimine).

Kultuuriantropoloogia ja sotsioloogia uurimisvaldkonnad küll kattuvad suuresti, kuid erinevused on teoreetilistes l?henemistes, uurimismeetodites ja distsipliinide ajaloos.

Kultuuriantropoloogia kujunemine

19. sajand

Nüüdisaegse kultuuriantropoloogia juured p?rinevad 19. sajandi etnoloogiast, mis tegeles inimühiskondade süstemaatilise v?rdlemisega. Etnolooge huvitas eriti küsimus, miks eri maailmaosades elavatel inimestel on sarnased uskumused ja kombed.

M?ned uurijad (Grafton Smith jt) oletasid, et erinevad inimrühmad v?tavad üle teistelt rühmadelt nende kombeid ja uskumusi ehk ?pivad teineteiselt, mis t?hendab, et kultuurin?htused levivad ühest kohast teise. Teised uurijad olid seisukohal, et erinevad rühmad on v?imelised ka iseseisvalt j?udma samasuguste uskumuste ja kommeteni. M?ned neist uurijatest (Lewis Morgan jt) oletasid, et erinevad ühiskonnad l?bivad teatud sarnaseid ajaj?rke. Hilisemad uuringud aga ei kinnitanud sarnaste ajaj?rkude olemasolu eri kultuurides.

Oletati ka (Julian Steward jt), et sarnasused tulenevad sarnastest keskkondadest (looduslikest jm tingimustest), milles ühiskond elab. Teised uurijad (Claude Lévi-Strauss jt) pidasid p?hjuseks inimm?tlemise ja -keele üldisi struktuurseid sarnasusi.

20. sajand

19. sajandi etnoloogid (James Frazer jt) olid peamiselt kabinetiteadlased, mis t?hendab, et nad kasutasid teiste inimeste kogutud materjale ega puutunud uuritavate ühiskondadega kokku. 20. sajandil hakati üha rohkem tegema kultuuriantropoloogilisi uuringuid kohapeal. Kasutusele tulid meetodid, mille puhul uurija ise elabki selles ühiskonnas, mida ta uurib – ühtaegu selles osaledes ja t?helepanekuid tehes. Meetodid arendasid v?lja Bronislaw Malinowski, Franz Boas jt.

19. sajandil olid sarnaste kultuurin?htuste seletamisel leviku ja isetekke teooriad vastandlikud. 20. sajandi alguse uuringud n?itasid, et toimivad m?lemad protsessid. Samal ajal selgus, et paljudki sarnasused on olnud vaid n?ilised, tulenenud pealiskaudsetest vaatlustest. Hakati m?rkama, et kultuurin?htuste leviku puhul ühest ühiskonnast teise sageli muutub nende t?hendus ja funktsioon.

Samal ajal v?henes uurijate huvi v?rdleva kultuuriantropoloogia vastu, mis oli üritanud kindlaks teha inimühiskonnale omaseid üldisi seadusp?rasusi ja arengusuundi. Tunduvalt suuremat t?helepanu p?lvisid eri kultuuride kirjeldused nende endi m?istetes. Arenes v?lja kultuurilise relativismi idee, mille kohaselt isiku uskumused ja kombed on m?istetavad üksnes sellesama kultuuri kontekstis, milles see isik elab.

T?nap?evased suundumused

T?nap?evane kultuuriantropoloogia on hakanud üha enam t?helepanu p??rama t?nap?eva l??ne ühiskonna uurimisele. Vaatluse alla on v?etud sellised kultuuriavaldused nagu subkultuurid, linnalegendid, vanden?uteooriad, grafiti, popmuusika jne, aga ka ideoloogia, poliitika, reklaam, tootmine, tarbimine jmt. Erinevalt sotsioloogiast, sotsiaalpsühholoogiast, politoloogiast ja teistest sotsiaalteadustest k?sitleb nüüdisaegne kultuuriantropoloogia t?nap?eva l??ne ühiskonna ilminguid kultuuriajaloolises kontekstis.

On selgunud, et paljud m?isted, mida traditsiooniliselt kasutati varem teiste kultuuride kirjeldamisel (müüt, tabu, rituaal jmt) on edukalt rakendatavad ka t?nap?eva l??ne kultuuri analüüsil. üks esimesi sellesuunalisi katseid oli Horace Mineri juba 1956. aasta ajakirjas American Anthropologist ilmunud artikkel "Body Ritual Among the Nacirema" ("Akireema rahva keharituaalid") mis oli toonase Ameerika (Nacirema = American) satiir. Hiljem on seda artiklit palju tsiteeritud ja ?pikutes kasutatud.

Vaata ka

• Kultuuriantropoloogia m?isteid
• Kultuuriantropoloogide loend
• Rakendusantropoloogia
• Etnoloogia
• Kultuurisemiootika
• Kultuuriteooria

Kirjandus

• Aet Annist ja Maarja Kaaristo (toim.). Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia. Tallinn: Tallinna ülikooli Kirjastus 2017. 416 lk.
• Lauri Honko ja Juha Pentik?inen. Kultuuriantropoloogia. Soome keelest (1975. aastal ilmunud raamatust "Kulttuuriantropologia") t?lkinud Tiina V?hi, eess?na: Ants Viires. Kirjastus Tuum, Tallinn 1997, 133 lk.