2018,台湾青年我想对你说(五)西进大陆 一飞冲天
| Kilg-merikotkas | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| H?imkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Pistrikulised Falconiformes |
| Sugukond |
Haugaslased Accipitridae |
| Perekond |
Merikotkas Circaetus |
| Liik |
Kilg-merikotkas |
| Binaarne nimetus | |
|
Haliaeetus vocifer (Daudin, 1800) | |
Kilg-merikotkas (Haliaeetus vocifer) on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv linnuliik.
Kilg-merikotkas on suurekasvuline silmapaistva v?limuse ja valjult h??litsev kotkas. Ta meenutab v?limuselt veidi P?hja-Ameerikas elavat valgepea-merikotkast.
Kilg-merikotkas on Sambia, Zimbabwe ja L?una-Sudaani rahvuslind.
Kilg-merikotka l?himaks sugulaseks peetakse kriitilises seisundis liikide hulka kuuluvat madagaskari merikotkast (Haliaeetus vociferoides). Koos moodustavad nad ülemliigi, milles ühel paarilisel (kilg-merikotkal) on valge peaosa, teisel (madagaskari merikotkal) aga tume peaosa.
Kilg-merikotkad elavad looduses 16–24-aastaseks, kuid vangistuses on nad elanud ka üle 40 aasta. Populatsiooni suurus on hinnanguliselt 300 000. Tema seisundit loetakse stabiilseks.[1]
Levila ja elupaigad
[muuda | muuda l?hteteksti]Kilg-merikotkas on levinud k?ikjal Musta Aafrika suurte veekogude ümbruses, kus leidub rikkalikult toitu. Lind on suhteliselt v?hen?udlik. Ta on tavaline v?i rohkearvuline peaaegu k?ikjal p?hjalaiuse 17° ja l?unalaiuse 35° vahel, v?lja arvatud kuivades piirkondades, kus puuduvad veekogud.[2] Eriti arvukalt leidub kilg-merikotkast Ida-Aafrika riftiv??ndi j?rvede ??res.[3]
Kilg-merikotkast on kohatud Angolas, Beninis, Botswanas, Burkina Fasos, Burundis, Ekvatoriaal-Guineas, Elevandiluurannikul, Eritreas, Etioopias, Gabonis, Gambias, Ghanas, Guineas, Guinea-Bissaus, Keenias, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Lesothos, Libeerias, L?una-Aafrika Vabariigis, L?una-Sudaanis, Malawis, Malis, Mauritaanias, Mosambiigis, Namiibias, Nigeris, Nigeerias, Rwandas, Senegalis, Sierra Leones, Somaalias, Sambias, Sudaanis, Svaasimaal, Tansaanias, Togos, T?aadis, Ugandas, Zimbabwes ja eksikülalisena ka Egiptuses.[2]
Linnu elupaikade k?rgus ulatub merepinnast kuni 4000 meetrini, enamasti küll j??b kuni 1500 meetri k?rgusele.[1] Eelistatud elupaigad on soode, j?rvede, j?gede, laguunide, lammide ja estuaaride ümbruses.[2] Kilg-merikotkaid on kohatud ka soolaj?rvede ??res.[1] Pesast lahkunud noorlinnud v?ivad ületada laiu kuivi alasid ning toituda tee peal korjustest.[2]
V?limus
[muuda | muuda l?hteteksti]
Kilg-merikotka pea, kael, rind, eesselg ja saba on valged; k?hualune kastanpruun ja tiivad valdavalt mustad.[1] Nokk on must. Noka ja silmade vaheline ala on kollane ja sulgedeta. Silmad on tumepruunid, noorlinnul heledamad. Noorlinnul on t?hniline rind ning tema tumedates toonides must ja pruun nii selgelt ei eristu. Küünised on tugevad ja teravad.
Linnu üldpikkus on 63–77 cm, keskmine üldpikkus on 70 cm. Mass on 2,1–3,6 kg, keskmine mass 2,85 kg. Tiibade siruulatus on 1,75–2,1 meetrit, keskmine 1,93 meetrit. Linnu suuruses ilmneb selge sooline dimorfism.[4] Emaslinnud on tavaliselt 10–15 protsenti isastest suuremad.[1] Isaslinnud kaaluvad tavaliselt kuni 2,5 kg. Aafrika l?unaosas elavad linnud on enamasti veidi suuremad kui nende p?hjapoolsemad liigikaaslased.[1]
Eluviis
[muuda | muuda l?hteteksti]Lind on tavaliselt paikne, kuid v?ib p?ua, üleujutuse v?i toidupuuduse sunnil ka r?nnata. Registreeritud on r?ndeid sünnikohast kuni 200 km kaugusele.[2]
Kilg-merikotkad liiguvad tihti paarikaupa,[5] kuid suurte j?rvede ümber on tavaliselt koos palju linde.
Toitumine
[muuda | muuda l?hteteksti]Kilg-merikotkas toitub peamiselt kalast. Kui tavap?rane toit pole k?ttesaadav, v?ib ta süüa ka teisi loomi, samuti korjuseid. Noorlinnud v?ivad k?rvuti raisakotkaste ja savannikotkastega suurte imetajate korjuseid nokkida.[2]
Tema tavalisemad saakloomad on tilaapiad (Oreochromis esculentus), mitmesugused s?galised, suur ürguim, tiigerkalad (Hydrocynus) ja kefaallased. Ta v?ib süüa ka mitmesuguseid merelinde, sealhulgas kormorane, pütlasi ja aafrika madukaelu ning vastkoorunud haigruid. Soolaj?rvede ??res, kus toitu napib, v?ib ta süüa v?ikeflamingo poegi. V?ga harva satub tema saagiks ka noori ahve, tamaane, kooruvaid krokodille, konni ja putukaid. M?nikord satub linnule ette surnud kala, kuid tavaliselt s??b ta korjuseid ainult suure toidupuuduse korral.[1]
Toitu otsib ta tavaliselt p?eval.[4] Ta varitseb veekogu ??res k?rge puu oksal ja kui saaki m?rkab, s??stab veepinna kohale, sirutab kiire liigutusega m?lemad jalad ettepoole ja haarab kala oma teravate ja tugevate küüniste vahele. V?iksema kalaga lendab ta puu otsa tagasi ja asub seal teda s??ma. Ta jaksab lennata tavaliselt kuni kahekilose kalaga. Suurema saagi lohistab lind aga vett m??da kaldale. Kuigi edukaks osutub ehk ainult iga seitsmes-kaheksas katse, ei pea kilg-merikotkas toiduhankimisele enamasti p?evas rohkem aega kulutama kui kümmekond minutit.[1] Kilg-merikotkas s??b tavaliselt paarsada grammi kala p?evas.[1]
Kilg-merikotkas varastab tihti toitu teistelt r??vlindudelt, sealhulgas vasarpeadelt, safiirlindudelt, pelikanidelt, haigrutelt ja kalakotkastelt.
Pesitsemine
[muuda | muuda l?hteteksti]
Kilg-merikotkad on monogaamsed ja püsivad tavaliselt sama paarilisega koos kogu elu. Nii pesa ehitamise, haudumise kui ka poegade eest hoolitsemisega tegelevad emas- ja isaslind üheskoos. Valdavalt haub siiski emaslind ning isaslind k?ib talle toitu toomas.[1]
Pulmam?ngu juurde kuuluvad h?iked ja duetid ning uhked lennus??stud. Tihti p?imivad isas- ja emaslind ?hus oma küünised ühte.[1]
Kilg-merikotkas ehitab pesa vee l?hedale k?rgete akaatsiate v?i teiste sobivate puude otsa, m?nikord ka k?rgemale kaljunukile. Pesa l?bim??t on enamasti kuni 1,5 meetrit ja sügavus 30–60 cm, kuid on leitud ka kahemeetrise l?bim??duga ja 1,5 meetri sügavusi pesi.[1] Pesa ehitatakse peentest okstest ja papüürusest ning vooderdatakse heinte, lehtede, pehmete p?hikute ja m?nikord kangurlindude pesadega.[2] Sama pesa kasutatakse aastaid; vajaduse korral ehitatakse see suuremaks.[1]
Emaslind muneb tavaliselt üks kuni neli muna. Enamasti on mune kaks. Kui mune on rohkem kui üks, muneb emaslind need tavaliselt paarip?evase vahega. Enamasti j??b poegadevahelise rivaliteedi t?ttu ellu vaid üks poeg. Linnud hauvad mune keskmiselt 44 p?eva. Pojad sulistuvad 65–75-p?evaselt. Pojad iseseisvuvad tavaliselt 6–8 n?dalat p?rast sulistumist. Arvatakse, et ainult umbes viis protsenti linnupoegadest j?uab t?iskasvanuikka.[1]
Kilg-merikotkad pesitsevad ühe korra aastas.[1] Ekvaatori l?hedal v?ivad linnud pesitseda mis tahes ajal, Aafrika l?unaosas on pesitsusaeg aprillist oktoobrini, idaosas juunist detsembrini ja l??neosas oktoobrist aprillini.[2]
H??litsused
[muuda | muuda l?hteteksti]
Kilg-merikotkas on valjuh??lne ja suhtleb h??lekalt nii liigikaaslaste kui ka teiste lindudega. H?igete abil m??ratakse kindlaks igaühe territoorium. Lind h??litseb nii oksal istudes kui ka lennu ajal. Isaslinnul on k?rgem h??l kui emasel.[1]
Pulmam?ngu ajal laulavad emas- ja isaslind sageli duetti. Duett on levinum paaritushooaja alguses ja selle abil luuakse tugev side partneriga.[1]
H?daohu korral lasevad kilg-merikotkad kuuldavale h??leka h?dakisa.[1]
Ohustajad
[muuda | muuda l?hteteksti]Kuigi suured linnuparved v?istlevad inimesega kalavarude p?rast, pole teada, et inimesed m?rkimisv??rselt kilg-merikotkast h?vitaksid. Lindu ei ohusta eriti ka elupaikade h?vimine. L?una-Aafrika Vabariigis ja Zimbabwes on t?heldatud pestitsiidina kasutatavate kloororgaaniliste ühendite p?hjustatud munakoore ?henemist, kuid see ei ole populatsioonile m?rkimisv??rset m?ju avaldanud.[2]
Looduslikest vaenlastest on teada maod ja niiluse varaan, kes linnu mune jahivad. Munad meeldivad ka ahvidele. M?ned linnud (n?iteks savannikotkad) v?ivad kilg-merikotka tagant toitu varastada.[1]
Kuigi m?nes kohas on m?rgalade kadumine kilg-merikotka elupaiku h?vitanud, on populatsioonile samas positiivselt m?junud suurte paisude ehitamine, mis on loonud uued suured veekogud.[1]
Kilg-merikotkas sümbolina
[muuda | muuda l?hteteksti]Et kilg-merikotkas on Aafrikas laialt levinud ning ka v?ga silmatorkav lind, on ta paljudele rahvastele tuttav ja omane ning teda kasutatakse palju rahvuslikus sümboolikas. Sambias on ta rahvuslind ja teda kujutatakse nii lipul kui ka vapil. Kilg-merikotkas on ka Zimbabwe rahvuslind ning t?en?oliselt on vapil kujutatud stiliseeritud Zimbabwe lind kas kilg-merikotkas v?i klounkotkas. L?una-Sudaani vapil on rahvuslind kilg-merikotkas keskses rollis. Kilg-merikotkas on ka Namiibia ja Malawi vapil.