新加坡航空公司任命曾国铭先生为中国区总经理
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seadusp?rasusi.
Keemia p?hiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia. Keemiaseadused, füüsikalise keemia ja füüsikaseadused v?imaldavad teha st?hhiomeetria, reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalse gaasi k?itumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasi k?itumisega, seega ideaalse gaasi seadused on üsna h?sti rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele.
Keemia ajalugu
[muuda | muuda l?hteteksti]
Pikemalt artiklis Keemia ajalugu
Keemia on alguse saanud avastusest, et tule m?jul v?ib üks aine muunduda teiseks.
Egiptuses, Hiinas ja Indias osati juba mitu tuhat aastat eKr sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili.
Keskajal püüdis alkeemia avastada tarkade kivi (millega loodeti v?hev??rtuslikke metalle kullaks muuta), leida universaalset lahustit ning valmistada nooruse eliksiiri.
Murrang keemia arengus toimus 16. sajandil, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Tekkis iatrokeemia, mis p?hjendas haigusi m?ne elemendi v?hesuse v?i liigsusega organismis. Laienes keemia rakendamine t??stuses.
L?plikult v??ras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria: arvati, et ainest eraldub oksüdeerumisel (p?lemisel) ja ainega liitub redutseerumisel flogiston (tuleaine).
Flogistoniteooria h??bus alles 18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. V?eti kasutusele aatommassi (aatomkaalu) m?iste, keemiliste elementide t?histamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati orgaaniliste ühendite struktuuri teooria p?hiseisukohad, avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisussüsteem.
19. sajandi teisel poolel hakkas arenema füüsikaline keemia.
Aatomiteooria alusel tekkis 20. sajandi alguses nüüdisaegne teoreetiline keemia. Eriti hoogsasti on viimasel ajal edenenud füüsika ja bioloogiaga piirnevad teadusalad biokeemia ja keemiline füüsika.
Keemia ajalugu Eestis
[muuda | muuda l?hteteksti]- Pikemalt artiklis Keemia ajalugu Eestis
Eesti aladel juurdus algeline keemiatehnoloogia taludes ja m?isates enamasti t?nu mujalt Euroopast tulnud teadmistele juba sajandeid tagasi.[1] Igap?evavajadusteks levis t?rvaajamine, lubjap?letamine, rauasulatus soomaagist, viinaajamine jm v?ikesemahuline tootmistegevus. 18. sajandi keskpaiku hakati m?isates asutama juba tulutoovaid vabrikuid. Haritud keemiainsenerid tulid Eestisse p?hiliselt Riiast v?i Peterburist. Arenev tootmine n?udis üha enam teadmisi, matemaatikat, keemiat ja füüsikat ?ppinud "tehnikuid". See t?i 19. sajandil kaasa ka tehnilise keemia ?petamise Tartu ülikoolis.[2] Uurimist??de osas oli t?htis koht kohalike maa- ja loodusvarade olemuse ning v?imaliku kasutuse kindlakstegemisel. Oluliseks kujunes alates 19. sajandi keskpaigast, eriti aga p?rast Eesti Vabariigi loomist (1918), p?levkivi kasutusv?imaluste uurimine ja arendamine. P?levkivikeemia ja -tehnoloogia suuremateks uurimisasutusteks kujunesid Tallinna Tehnikaülikool (TTü), TA Keemia Instituut ja P?levkivi Instituut Kohtla-J?rvel. ülikoolides juurutati k?igi p?hiliste keemiavaldkondadega seotud ?ppe- ja teadust??: anorgaaniline keemia, analüütiline keemia, füüsikaline keemia, orgaaniline keemia, biokeemia. Keemiainseneridele ?petati selliseid olulisi aineid nagu keemiatehnoloogia, keemiat??stuse protsessid ja aparaadid.[3]
P?rast Eesti iseseisvuse taastamist (1991) viidi l?bi rida reforme, mille eesm?rgiks oli n?ukogudeaegse struktuuri ümberkorraldamine. Spetsialistide ettevalmistus ja teaduskorraldus viidi vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemiga, teadlaskonna arvukust v?hendati ja koondati ülikoolide süsteemi.[4] Tekkis mitmeid edukaid keemiaga seotud v?ikefirmasid, valdkondlikke uurimis- ja analüüsilaboreid. Riigikogus j?ustati rida kemikaalide ja ohtlike ainetega seotud ?igusakte.
Keemiat??stuse[5] osas tuleks nimetada klaasi, lubja, paberi, piirituse, tsemendi, haruldaste (muld)metallide, v?etiste, pindaktiivsete ainete, liimvaikude ning mitmesuguste p?levkivisaaduste (olulisim on p?levkivi?li), ehituskeemia ja peenkeemia produktide tootmist.
Loendid
[muuda | muuda l?hteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda l?hteteksti]Viited
[muuda | muuda l?hteteksti]- ↑ Keemiatehnoloogia külades
- ↑ "Keemia ajalugu Tartu ülikoolis". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. veebruar 2020. Vaadatud 25. veebruaril 2020.
- ↑ Keemia TTü-s
- ↑ Rein Jürgenson. Teekond reformikeerisest t?nap?eva tehnikaülikoolini. TTü Kirjastus 2011, 452 lk.
- ↑ "Keemiat??stuse ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2012. Vaadatud 6. septembril 2011.
Kirjandus
[muuda | muuda l?hteteksti]- Rein Vihalemm "ühe teaduse kujunemislugu. Keemia arenguteest" Tallinn, 1981
- Boriss Konarev. "Keemiahuvilistele anorgaanilisest keemiast" (T?lkinud E. J?rv.) Kirjastus Valgus. 1987. Link ESTERis
V?lislingid
[muuda | muuda l?hteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Keemia |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Keemia |
- Citizendiumi artikkel (inglise keeles)
- HyperPhysics-Chemistry (inglise keeles)
- BBC 3-osaline ?ppefilm keemia arengust (inglise keeles)