牛油果有什么营养

See artikkel r??gib presidendist; Oliver Stone'i filmi kohta vaata artiklit JFK (film)

---

John F. Kennedy
35. Ameerika ühendriikide president
Ametiaeg 20. jaanuar 1961 – 22. november 1963
Eelnev	Dwight Eisenhower
J?rgnev	Lyndon Johnson
Ameerika ühendriikide senaator Massachusettsist
Ametiaeg 3. jaanuar 1953 – 22. detsember 1960
Eelnev	Henry Cabot Lodge
J?rgnev	Benjamin Smith
Ameerika ühendriikide Esindajatekoja liige Massachusettsist
Ametiaeg 3. jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953
Eelnev	James Michael Curley
J?rgnev	Thomas O'Neill
Isikuandmed
Sünniaeg	29. mai 1917 Brookline, Massachusetts
Surmaaeg	22. november 1963 (46-aastaselt) Dallas, Texas
Erakond	Demokraatlik Partei
Autogramm

百度 用户只需回答一个简单的投资知识方面的问题，就可以获得红包，在购买这些基金公司的产品满1000元、5000元或10000元时使用，以折抵部分金额。

John Fitzgerald Kennedy (tuntud ka initsiaalide JFK all; 29. mai 1917 Brookline, Massachusetts – 22. november 1963 Dallas, Texas) oli Ameerika ühendriikide 35. president.

Elu enne presidendiks saamist

Teise maailmas?ja ajal teenis Kennedy USA merev?es. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani h?vitaja Amagiri seda ja see uppus. PT-109-l oli parajasti 13 meeskonnaliiget, kellest hukkus 2 ja ka haavata sai 2 meest (m?lemad paranesid hiljem). Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise l?heduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks, ja hiljem pisut kaugemal olevale suuremale Olasana saarele, kus leidus kookospalme ja vett. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Merev?e ja Merejalav?e medaliga.

John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas p?rast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, v?itis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, h??letades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi.

1952. aastal kandideeris Kennedy senatisse ametis oleva senaatori Henry Caboti vastu. Ta v?itis valimised 51,34%-ga 48,35% vastu. Ta oli senaator 1953–1960.

Presidendiks valimine

1960. aasta presidendivalimistel v?itis ta Richard Nixonit ja sai presidendiks. Kennedy poolt h??letas 49,7% ja Nixoni poolt 49,5% valijaist, aga Kennedy kogus 303 valijameest Nixoni 219 vastu. Kennedy oli k?ige noorem mees, kes kunagi USA presidendiks valitud, ja ta astus ametisse p?rast Dwight Eisenhowerit, kes oli oma ajal vanim, kes USA presidendiks valitud (hiljem on veel vanemana valitud Ronald Reagan, Donald Trump ja Joe Biden).

Tegevus presidendina

John Kennedy vapp

17. aprillil 1961 toimus Sigade lahe dessant, mille organiseerimist alustati juba enne Kennedy ametiaega. 1500 v?liskuubalast maabus Sigade lahes eesm?rgiga kukutada Fidel Castro. 19. aprilliks oli ülest?us maha surutud ja selles osalenud üldiselt vangi langenud. Kennedy pidi astuma Kuuba valitsusega l?bir??kimistesse ja kahe kuu p?rast vabastas Kuuba vangid 53 miljoni USA dollari v??rtuses toiduainete ja arstiabivahendite vastu.

Kennedy otsis seej?rel v?imalusi Castro m?rvamiseks ilma USA valitsuse ametliku sekkumiseta; muuhulgas pidasid ametiasutused l?bir??kimisi maffia esindajatega, kellel olid Kuubal suurejoonelised ?rihuvid. Samas ei kiitnud ta heaks v?gede ülemjuhatuse ja kaitseministeeriumi poolt 1962. aastal v?lja k?idud operatsiooni "P?hjalaaned" ("Northwoods"), mille raames pakuti v?lja mitmeid valelipurünnakute stsenaariumeid USA sihtm?rkide pihta, et luua ajend Kuuba ründamiseks.

Kennedy presidendiksoleku ajal toimus Kuuba raketikriis. Oma 22. oktoobril 1962 peetud kuulsas k?nes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muuhulgas v?lja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastul??gi N?ukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks. Kennedy ?nnestus l?bir??kimiste teel N?ukogude poolega, sh. otsevestlustes Nikita Hru?t?oviga kriis kiiresti lahendada.

ühe oma viimase tuntuma k?nega esines Kennedy 10. juunil 1963, kui ta r??kis Washingtonis Ameerika ülikoolis teemal "Rahu strateegia". Selles k?nes lubas Kennedy, et USA loobub tuumakatsetustest atmosf??ris, seni kuni ka teised riigid sellest kinni peavad, ning avaldas lootust, et v?idurelvastumisele ?nnestub piir seada, viidates ka v?imalusele üldse relvadest loobuda. Samuti kutsus ta üles tugevdama üRO rolli konfliktide lahendamisel ja ?ra hoidmisel ning v?ljendas usku maailmakorda, kus "n?rgad ei pea kartma ja tugevad on ?iglased".

Juba oma ametisoleku esimesel aastal oli Kennedy ellu kutsunud vabatahtlike Rahukorpuse (Peace Corps) programmi.

T?helepanu on p?lvinud ka Kennedy poolt 4. juunil 1963 v?lja antud seadlus (Executive Order) nr 11110, mis lakooniliselt üht varasemat seadlust t?iendades andis USA rahandusministeeriumile ?iguse v?ljastada h?bedaga tagatud paberraha.

M?rv

John Kennedy m?rvati Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli m?rvariks Lee Harvey Oswald. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. V??rib mainimist, et Oswald tapeti h?mara taustaga ??klubiomaniku Jack Ruby poolt juba 24. novembril 1963, kui teda parajasti politseijaoskonnast vanglasse üle hakati viima. Oswald asus t??kohale kooli?pikute laos, kus atentaadi ajal viibis, alles 15. oktoobril 1963; s.o p?rast Kennedy Dallase visiidi v?ljakuulutamist. Seejuures vallandati eelmisel p?eval lao 8 t??tajat. Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ei ole kedagi süüdi m?istetud. USA Kongressi Esindajatekoja poliitm?rvade erikomisjon otsustas 1979. aastal, et Kennedy m?rva puhul oli ilmselt tegu vanden?uga, mitte ainum?rvariga.

Aastaid hiljem avalikuks tulnud ametlikest allikmaterjalidest on teada, et krüptoloogilise side alal t??tanud USA armee reamees Eugene Dinkin lahkus 4. novembril 1963 ilma loata oma t??postilt Metzi linnas Prantsusmaal, ületas v?ltsitud dokumente kasutades ?veitsi piiri, ning p??rdus Genfi linnas üRO pressibüroo poole, teatades, et president Kennedy vastu sepitsetakse CIA ja USA armee v?imukoridorides vanden?ud, ning andes teada ka selle hiljem aset leidnud kuriteo t?pse aja ja koha. M?ned p?evad hiljem p??rdus ta samal teemal ka USA esinduse poole Luxembourgis. Dinkin arreteeriti 13. novembril ja paigutati psühhiaatriahaiglasse (hiljem s?jav?ehaiglasse), kus teda p?hjalikult uuriti.

Dinkini raport j?udis ka atentaati uuriva Warreni komisjonini, kes oma mahukas l?ppraportis seda aga ei maininud. Seejuures on ilmekas, et komisjoni liikmete hulka kuulus teiste hulgas ka CIA pikaajaline v?ga m?jukas direktor Allen Dulles, kelle Kennedy oli p?rast Sigade Lahe fiaskot vallandanud. Komisjoni liikmed m??ras ametisse ?sja presidendi ametivande andnud asepresident Lyndon Johnson, keda paljud uurijad on samuti Kennedy m?rva vanden?uga sidunud. Muuhulgas tunnistas seda oma surivoodil eriagent E. Howard Hunt, kes oli teadaolevalt seotud nii Sigade lahe dessandi kui hiljem president Nixoni tagasi astumiseni viinud Watergate'i skandaaliga.

Paljud Kennedy m?rva üksikasjadest teadlikud inimesed hukkusid kahtlastel asjaoludel. üheks n?iteks on Kennedy perekonnale l?hedane seltskonnadaam ja kunstnik Mary Pinchot Meyer, kes tapeti m??duja poolt jalutusk?igul v?hem kui aasta p?rast Kennedy m?rva. Pinchot Meyeri s?ber Timothy Leary selgitas oma autobiograafias "Tagasip?iked" ("Flashbacks"), et Meyer oli viinud Kennedyga l?bi rohkesti spirituaalseid seansse, mille eesm?rk oli aduda külma s?ja m?ttetust ning mille v?ltel tarvitati nii kanepit kui ka LSD-d. P?rast Kennedy m?rva helistanud emotsionaalses ?okis Meyer Learyle ning teatanud talle: "Nad ei suutnud teda enam kontrollida. Ta muutus liiga kiiresti. Nad on k?ik kinni m?tsinud."

8. novembril 1965 leiti New Yorgis oma kodus surnuna ajakirjanik Dorothy Kilgallen, kes oli tegelenud John Kennedy m?rva uurimisega.

Pulitzeri preemia

John Kennedy on ainuke USA president, kes on p?lvinud Pulitzeri preemia. Selle p?lvis ta raamatu "Profiles in Courage" eest. Raamatu kaasautoriks, keda kaanele ei kirjutatud, oli tema l?hedane n?unik ja k?nede kirjutaja Theodore Sorensen.

Eesti külastus

22.–24. mail 1939 külastas John Kennedy osana Euroopa ringreisist eraviisiliselt Eestit. John F. Kennedy saabus Tallinna 22. mail Poola lennufirma LOT lennukiga ja veetis siin kaks p?eva. Suure t?en?osusega peatus ta USA saadiku Eestis ja L?tis John C. Wiley residentsis, mis asus majas Vabaduse v?ljak 7 (praegune Tallinna linnavalitsuse hoone); teise versiooni j?rgi hiljuti valminud esindushotellis "Palace". Eestist lahkus Kennedy 24. mail Narva kaudu NSV Liitu. See külastus on oluline episood Mart Sanderi romaanitsükli "Litsid" II osas, millest aastal 2021 valmis ka film "Kennedy Intsident".

Isiklikku

Ta kuulus m?jukasse iiri p?ritolu Kennedyte perekonda. Tema isa oli Joseph P. Kennedy seenior

President Kennedyl oli kaheksa ?de-venda, teiste seas nooremad vennad Massachusettsi senaator Edward Kennedy ja 1968. aastal tapetud justiitsminister ja senaator Robert Kennedy. Vanim vend Joseph, kes esialgu pidi isa j?rglasena poliitikuks saama, langes maailmas?jas lendurina. Kennedy intellektipuudega nooremale ?ele Rosemary Kennedyle sooritati 1941. aastal isa n?usolekul, kuid ema teadmata lobotoomia, mis tema vaimseid v?imeid veelgi v?hendas. Kennedy noorem vend Robert Kennedy m?rvati 5. juunil 1968 kohe p?rast tema olulist v?itu Demokraatliku Partei presidendikandidaadi eelvalimistel California osariigis.

John Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedyga. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. Ka esimene rasedus katkes. Jacqueline Kennedy oli ahelsuitsetaja, ning suri 64-aastaselt v?hki. Kennedy poeg John Kennedy juunior hukkus koos oma naise Caroline'i ja naise?ega v?ikelennuki ?nnetuses 16. juulil 1999, kui nad olid külalistena teel pulma. Ta oli kaalumas poliitiku ametit. Kennedy tütar Caroline Kennedy on diplomaat, USA saadik Jaapanis.

Kennedy kannatas krooniliste seljavalude k?es ning oli ilmselt seksis?ltlane.

Kennedy 45. sünnip?eva t?histamisel New Yorgi Madison Square Gardenis 1962. aastal esines talle Marilyn Monroe omaloodud lauluga "Happy Birthday, Mr. President!". Kennedy kommenteeris naljav?tmes, et v?ib p?rast sellist kingitust poliitikast lahkuda. Tegelikult katkestas ta Monroega romantilised suhted ning juba v?hem kui kolme kuu p?rast hukkus Monroe kahtlastel asjaoludel.

Kennedyte perekonda tabanud ?nnetusi on nimetatud ka Kennedyte needuseks.

Tsitaadid

"Olles külastanud Eestit 1939. aastal, oman isiklikke teadmisi eesti rahva pühendumisest vabadusele. Sellest andis maailmale meie p?evil uue t?endi Viktor Jaanimets, Hru?t?ovi laevalt hiljuti p?genenud noor eesti meremees, kes oli sunnitud teenima Venemaad. Suunakem k?ik oma püüdlused selleks, et ükskord eesti rahvas kerkib v?idukalt esile vabas riigis." (28. oktoober 1960. Virkko Lepassalu. Riigipiir. Pegasus, 2010. Lk 94. – tsitaat p?rineb vastustelegrammist tema presidendiks saamist toetanud v?liseestlaste komiteele)

"Ich bin ein Berliner"

Kirjandus

• William Manchester, "Presidendi surm: 20.–25. november 1963". Lühendatult inglise keelest t?lkinud Raivo Rammus. Eesti Raamat, Tallinn 1970, 414 lk
• Alan Posener, "John F. ja Jacqueline Kennedy: Valge Maja kuningapaar". Saksa keelest t?lkinud Vladimir Beekman. Eesti Raamat, Tallinn 2000, 110 lk
• Robert Dallek, "JFK: John F. Kennedy: katkenud elu: 1917–1963". Inglise keelest t?lkinud T?nis V?rnik. Varrak, Tallinn 2004, 852 lk
• Jim Marrs, "Crossfire: The Plot That Killed Kennedy" ehk "Risttuli: Vanden?u, mis tappis Kennedy"
• James W. Douglass, "JFK and the unspeakable : why he died and why it matters", New York, 2010.

V?lislingid

 John Kennedy – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Eelnev Dwight Eisenhower

Ameerika ühendriikide president 1961–1963

J?rgnev Lyndon Johnson