Ankai Secures a 200-million Deal with Myanmar
| James Clerk Maxwell | |
|---|---|
 James Clerk Maxwell | |
| Sündinud |
13. juuni 1831 Edinburgh, ?otimaa |
| Surnud |
5. november 1879 (48-aastaselt) Cambridge, Suurbritannia |
| Rahvus | ?otlane |
| Kodakondsus | Briti |
| Haridus |
Edinburghi ülikool Cambridge'i ülikool |
| Teadlaskarj??r | |
| Tegevusalad |
füüsika matemaatika |
| Tuntumad t??d |
Maxwelli v?rrandid Nihkevool |
| Autogramm | |
 | |
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 Edinburgh – 5. november 1879 Cambridge) oli ?oti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise v?ljateooria rajaja.
Tema t?htsaimate saavutuste seas on Maxwelli v?rrandite koostamine – elektromagnetismi ühtse teooria rajamine. Samuti t??tas ta v?lja Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi, kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse t?nap?eva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ja kvantmehaanikale.
Kui ta oli 14-aastane, kutsuti ta r??kima Edinburghi Kuningliku Seltsi teadlastele oma geomeetriaalastest t??dest. 24-aastaselt sai temast Aberdeeni ülikooli professor. Kümme aastat hiljem pühendus ta elektri- ja magnetismiuuringutele. 34-aastaselt sai temast Cambridge'i ülikooli esimene eksperimentaalfüüsika professor ning tema ajal rajati kuulus Cavendishi laboratoorium, mis nimetati Henry ja William Cavendishi j?rgi.
M?ned aastad varem oli Michael Faraday juhtinud t?helepanu sellele, et magnet- ja elektriv?ljal on "j?ujooned", mida ta püüdis piltlikult kujutada. Maxwell l?i selle n?htuse seletamiseks matemaatilise teooria. Ta m?rkis, et kui liigutada magnetit edasi-tagasi, tekivad lained, mis liiguvad üle Faraday j?ujoonte.
Maxwell t?estas, et valgus kujutab endast ülikiireid laineid j?ujoontel. Laineid hakati nimetama elektromagnetlaineteks. Samuti t?estas ta matemaatiliselt, et peavad eksisteerima teistki laadi lained, mille lainepikkus erineb valguse omast. Ta suri küll enne, kui j?udis oma katsed l?puni viia, kuid praegu teame, et raadiolained, mikrolained, infrapunakiired, ultraviolett-, r?ntgen- ja gammakiired on elektromagnetlained.
Juba paarsada aastat olid teadlased pead murdnud Saturni r?ngaste üle: kuidas on v?imalik, et need katki ei l?he, planeedist eemale ei triivi v?i planeedile ei lange? Maxwell kulutas kaks aastat t?estamiseks, et tahkest materjalist r?ngad ei oleks stabiilsed, aga vedelikust koosnevates r?ngastes tekiksid lainej?ud, mille tagaj?rjel koonduks r?ngaste aine suurtesse mullidesse. Seda aga ei t?heldata. Maxwell j?reldas, et r?ngad peavad koosnema tohutust hulgast pisikestest tahketest osakestest, millest igaüks tiirleb ümber planeedi teistest s?ltumatult. Selle avastuse eest sai ta 1859. aastal Adamsi auhinna, mida Cambridge'i ülikool annab v?lja matemaatikaalase teadust?? eest Suurbritannia elanikele ja millega kaasnes auhinnaraha 130 naelsterlingit. 1980. aastal t?estas Voyageri programm, et Maxwellil oli ?igus.
James Clerk Maxwell on tuntud ka esimese v?rvifoto tegijana (1861).
1857. aastal abiellus Maxwell vaimuliku tütre Katherine Mary Dewariga. Edaspidi t??tas Katherine oma abikaasa assistendina ja uuris ise n?iteks gaaside viskoossust. James Maxwell oli oma naisest seitse aastat noorem. Neil ei olnud lapsi.
Tunnustus
[muuda | muuda l?hteteksti]James Clerk Maxwell valiti 1875. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi v?lisliikmeks ning ta oli Londoni Kuningliku Seltsi ja Edinburghi Kuningliku Seltsi liige.
- 1854 – Smithi auhind
- 1857 – Adamsi auhind
- 1860 – Rumfordi medal
- 1869–1871 – Keithi auhind
Vaata ka
[muuda | muuda l?hteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: James Clerk Maxwell |