汪建新：毛泽东诗词与中国力量
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2023) |
| Franklin D. Roosevelt | |
|---|---|
 Franklin D. Roosevelt (1944) | |
| Ameerika ühendriikide 32. president | |
|
Ametiaeg 4. m?rts 1933 – 12. aprill 1945 | |
| Eelnev | Herbert Hoover |
| J?rgnev | Harry Truman |
| New Yorgi 44. kuberner | |
|
Ametiaeg 1. jaanuar 1929 – 31. detsember 1932 | |
| Eelnev | Al Smith |
| J?rgnev | Herbert Lehman |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Franklin Delano Roosevelt |
| Sünniaeg |
30. jaanuar 1882 Hyde Park, New Yorgi osariik |
| Surmaaeg |
12. aprill 1945 (63-aastaselt) Warm Springs, Georgia |
| Erakond | Demokraatlik Partei |
| Autogramm |
 |
Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimet?hist FDR; 30. jaanuar 1882 Hyde Park, New Yorgi osariik – 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika ühendriikide 32. president (4. m?rts 1933 – 12. aprill 1945).
Elulugu
[muuda | muuda l?hteteksti]Ta oli teadaolevalt teise P?hja-Ameerika mandrile j?udnud (1657) eestimaalase Martin Hoffmani lapselapselapselapselaps. Tema ühed vanavanavanemad olid Cornelia Hoffman ja Isaac Roosevelt.
Haridus
[muuda | muuda l?hteteksti]Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema ?petas talle keeli. Ema ?petas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni p?hikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik ?pilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka ?ppej?udude seas. Ta j?tkas ?ppimist 1899 Harvardi ülikoolis, kus ta oli üle keskmise ?pilane. Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellep?rast v?ttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikusse Parteisse. P?rast Harvardi ülikoolis bakalaureuseks saamist liikus ta edasi Columbia ülikooli ?igusteaduskonda.
Abielu
[muuda | muuda l?hteteksti]Oluline osa tema elus oli tema abikaasal Anna Eleanor Rooseveltil. Ta abiellus 1905. aastal oma kauge sugulasega, Eleanori viis altari ette tema onu, toonane president Theodore Roosevelt, kes oli Franklini viienda p?lve n?bu. Nad said viis last: Anna, James, Elliott, Franklin Jr., John, Franklin Jr (I). Kuid viimane suri juba imikueas.
Esimesed sammud
[muuda | muuda l?hteteksti]Olles vaimustuses enda sugulase Theodore Roosevelti edust presidendina, otsustas ta ka ise poliitikasse astuda, kuid siiski demokraadina. Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. P?rast seda valis president Wilson ta merev?e asesekret?riks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidendi kohale.
1911. aastal sai Roosevelt vabamüürlaseks. Ta viibis ka oma poegade vabamüürlaseks saamise rituaalidel 1933. ja 1935. aastal.[1]
Lastehalvatus
[muuda | muuda l?hteteksti]1921. aasta suvel juhtus aga ?nnetus, mis muutis tema elu p??rdumatult. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest h?irida ega andnud haigusele alla. Ta j?tkas jalgade kasutamist, p?hiliselt ujudes. Ta sai 1928. aastal New Yorgi osariigi kuberneriks.
1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse.
Vaatamata haigusele ei n?inud avalikkus Roosevelti kunagi ratastoolis ja avalikkus ei olnud tema puudest teadlik. Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegi. Propaganda v?itis, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas.
2003. aasta uuringu j?rgi arvatakse aga, et Rooseveltil v?is hoopis avalduda Guillaini-Barré sündroom.
1932. aasta presidendivalimised
[muuda | muuda l?hteteksti]1932. aasta presidendivalimiste l?henedes p??ras Roosevelt t?helepanu üleriiklikule poliitikale. Ta l?i Howe ja Farley juhitud kampaaniatiimi ning p?hiliselt Columbia ülikooli ja Harvardi ülikooli professoritest koosneva ajutrusti, mis tegeles Roosevelti poliitilise n?ustamisega.[2]
Roosevelti kui kuberneri j?upingutused tegelemaks majanduskriisi tagaj?rgedega New Yorgi osariigis tegid temast 1932. aasta demokraatide presidendi kandidatuuri favoriidi.[3] Roosevelti toetasid nii Woodrow Wilsoni valitsuse progressiivsed toetajad kui ka paljud konservatiivid, mis tegi temast juhtiva kandidaadi nii l?una- kui ka l??neosariikides. Peamist vastuseisu Roosevelti kampaaniale osutasid Esindajatekoja spiiker John Nance Garner ja 1928. aasta demokraatide presidendikandidaat Al Smith.[3]
Chicagos toimuval demokraatide parteikongressil oli Roosevelt favoriit t?nu edule 1932. aasta demokraatide eelvalimistel, kuid enamik delegaate, kes kongressil osalesid, ei olnud esialgu ühegi kandidaadiga seotud. Esimesel h??letusel sai Roosevelt rohkem kui poolte kuid v?hema kui kahe kolmandiku delegaatide h??led. Seej?rel lubas Roosevelt anda asepresidendi koha Garnerile, kelle kontrolli all olid Texase ja California h??led. Garner hakkas Roosevelti toetama p?rast kolmandat h??letust ning Roosevelt saavutas nominatsiooni neljandal h??letusel.[3] P?rast nominatsioonist teadasaamist lendas Roosevelt New Yorgist Chicagosse, mis tegi temast esimese suure partei presidendikandidaadi, kes v?ttis nominatsiooni isiklikult vastu.[4] Roosevelti kohalolek üritusel oli h?davajalik, et n?idata end j?ulisena hoolimata füüsiliselt invaliidistavast haigusest, mida ta p?des.[3]
Oma vastuv?tuk?nes kuulutas Roosevelt: "Ma t?otan teile, ma v?tan endale kohustuseks s?lmida Ameerika inimeste jaoks uus lepe ... See on rohkem kui poliitiline kampaania, see on üleskutse v?itlusele."[5] Roosevelt lubas v??rtpaberite reguleerimist, tariifide v?hendamist, talude leevendust, valitsuse rahastatud avalikke t?id ja muid valitsuse meetmeid suure depressiooni lahendamiseks.[2] Avalikku arvamust arvesse v?ttes sisaldas demokraatlik programm üleskutset kuiva seaduse tühistamiseks. Roosevelt ei olnud enne kongressi selles küsimuses avalikult arvamust avaldanud, kuid lubas parteiplatvormi toetada.[2] üldiselt oli Roosevelti peamine kampaaniastrateegia ettevaatlikkus, püüdmaks v?ltida vigu, mis t?mbaksid t?helepanu eemale Hooveri eba?nnestumistelt majandusvaldkonnas. Tema avaldused ründasid ametis olevat presidenti ning ei sisaldanud muid konkreetseid poliitikaid ja programme.[3]
P?rast konventi v?itis Roosevelt mitme progressiivse vabariiklase, sealhulgas George W. Norrise, Hiram Johnsoni ja Robert La Follette juuniori poolehoiu. Ta parandas suhteid ka partei konservatiivse tiivaga ning isegi Al Smith n?ustus Roosevelti ja Garnerit toetama. See, kuidas Hoover niinimetatud Bonus Army't kohtles, kahjustas veelgi tema populaarsust – ajalehed üle kogu riigi taunisid j?u kasutamist kokkutulnud veteranide laiali ajamiseks.[2]
Roosevelt sai valimistel 57% protsenti h??ltest ning v?itis 44 osariigis. Ajaloolased ja politoloogid peavad 1932.–1936. aasta valimisi poliitiliseks ümberkorralduseks. Roosevelti v?idu tegid v?imalikuks uue kursi koalitsiooni loomine, v?iketalunikud, l?unaosariikide valgenahalised, katoliiklased, ametiühingud, p?hjaosariikide afroameeriklased (l?unaosariikides polnud mustanahalistel veel valimis?igust), juudid, haritlased ja liberaalid.[6] Uue kursi koalitsiooni loomine muutis Ameerika poliitikat ning k?ivitas selle, mida politoloogid kutsuvad "uue kursi süsteemiks" v?i viienda partei süsteemiks.[7] Kodus?ja ja 1929. aasta vahelisel ajal olid demokraadid harva kontrollinud Kongressi m?lemat koda ning v?itnud seitsmeteistkümnest presidendivalimisest vaid neli. Aastatel 1932–1979 v?itsid demokraadid kaheteistkümnest presidendivalimisest kaheksa ja kontrollisid üldiselt m?lemalt Kongressi koda[8].
Presidentuur (1933–1945)
[muuda | muuda l?hteteksti]Presidendina m??ras Roosevelt k?rgetele kohtadele v?imsaid mehi, kuid tegi k?ik olulisemad otsused ise, s?ltumata viivitustest, ebaefektiivsusest v?i pahameelest.
üleminek ja atentaat
[muuda | muuda l?hteteksti]Roosevelt osutus valituks 1932. aasta novembris, kuid sarnaselt oma eelk?ijatega astus ta ametisse alles j?rgmise aasta m?rtsis. P?rast valimisi püüdis president Hoover veenda Roosevelti loobuma suurest osast oma kampaaniaplatvormist ja toetama Hooveri administratsiooni poliitikat. [2] Roosevelt keeldus Hooveri palvest t??tada v?lja ühisprogramm majanduslanguse peatamiseks, v?ites, et Hooveril on v?im tegutseda.[5]
ülemineku ajal valis Roosevelt Howe'i oma personaliülemaks ja Farley postpealikuks. Frances Perkinsist sai t??ministrina esimene naine, kes m??rati valitsuse liikmeks[3]. Rahandusministriks sai Rooseveltile l?hedal seisev vabariiklasest t??stur William H. Woodin, samas kui Roosevelt seadis v?lisministriks Tennessee osariigi senaatori Cordell Hulli. Harold L. Ickes ja Henry A. Wallace, kaks progressiivset vabariiklast, valiti vastavalt siseministriks ja p?llumajandusministriks[2].
1933. aasta veebruaris p??ses Roosevelt eluga Giuseppe Zangara m?rvakatsest, kes v?ljendas "vihkamist k?igi valitsejate vastu". Samal ajal kui Zangara üritas Roosevelti tulistada, l?i üks naine teda k?ekotiga. Roosevelti asemel haavas ta surmavalt Chicago linnapead Anton Cermaki, kes istus Roosevelti k?rval.
Esimene ametiaeg
[muuda | muuda l?hteteksti]
Kui Roosevelt 4. m?rtsil 1933 ametisse vannutati, oli USA oma ajaloo suurima majanduslanguse haripunktis. Neljandik t??j?ust oli t??tu ja p?llumehed olid h?das, sest hinnad olid langenud 60% v?rra. T??stustoodang oli alates 1929. aastast langenud enam kui poole v?rra. Kaks miljonit inimest olid kodutud. 4. m?rtsi ?htuks olid 32 osariiki 48st ja ka Columbia ringkond oma pangad sulgenud.[9]
Ajaloolased on Roosevelti programmi liigitanud "abiks, taastumiseks ja reformiks". Kümned miljonid t??tud vajasid h?dasti abi. Taastumine t?hendas majanduse elavdamist normaalse tasemeni ning finants- ja pangandussüsteeme oli vaja reformida. Nn kaminavestluste – ?htuste raadiosaadete – kaudu esitas Roosevelt oma ettepanekud otse Ameerika avalikkusele.[5] Saanud energiat omaenda v?idust paralüütilise haiguse üle, kasutas ta püsivat optimismi ja aktiivsust rahvusliku vaimu uuendamiseks.[10]
Esimene uus kurss (New Deal) (1933–1934)
[muuda | muuda l?hteteksti]Oma teisel ametisolekup?eval kuulutas Roosevelt v?lja neljap?evase riikliku "pangapüha", et l?petada raha v?lja v?tta soovivate hoiustajate tegevus.[11] Ta kutsus 9. m?rtsil kokku Kongressi eriistungj?rgu, mis v?ttis peaaegu ilma t?helepanuta vastu erakorralise pangandusseaduse.[11] Seadus, mille olid eelnevalt v?lja t??tanud Hooveri administratsioon ja Wall Streeti pankurid, andis presidendile volitused pankade avamiseks ja sulgemiseks ning andis F?deraalreservi pankadele loa pangat?hti emiteerida.[12] Ameerika ühendriikide 73. Kongressi "esimesed 100 p?eva" sisaldasid enneolematult palju seadusandlust ja seadsid m??dupuu, mille vastu on v?rreldud tulevasi presidente.[2] [13] Kui pangad esmasp?eval, 15. m?rtsil taas avati, t?usid aktsiahinnad 15 protsenti ja j?rgnevatel n?dalatel tagastati pankade varahoidlasse üle 1 miljardi dollari, mis l?petas pangapaanika.[11] 22. m?rtsil kirjutas Roosevelt alla Culleni-Harrisoni seadusele, mis l?petas kuiva seaduse kehtivuse.[12]
Roosevelt l?i mitmeid asutusi ja meetmeid, mille eesm?rk oli pakkuda abi t??tutele ja teistele. F?deraalne h?daabiamet (FERA) jagas Harry Hopkinsi juhtimisel osariikide valitsustele abi.[2] Avalike ehitiste amet (PWA), mida juhtis siseminister Harold Ickes, kontrollis suuremahuliste avalike ehitiste, n?iteks tammide, sildade ja koolide ehitamist.[2] K?igist New Deali ametitest populaarseim – ja Roosevelti lemmik – oli Tsiviilalalhoiu korporatsioon (CCC), mis palkas maapiirkondade projektidesse t??le 250 000 t??tut meest. Roosevelt laiendas ka Hooveri rekonstrueerimise finantskorporatsiooni, mis rahastas raudteid ja t??stust. Kongress andis F?deraalsele kaubanduskomisjonile (FTC) laialdased reguleerimisvolitused ja pakkus hüpoteeklaenu soodustusi miljonitele talunikele ja majaomanikele. Roosevelt asutas ka p?llumajanduse kohandamise ameti (AAA), et t?sta kaupade hindu, makstes p?llumeestele maa harimata j?tmise ja karja v?hendamise eest.[2] Tihtilugu künti saak mulla alla ja kariloomad tapeti. Samal ajal surid paljud ameeriklased n?lga ja kandsid r?balaid; kriitikud nimetasid sellist poliitikat "üdini idiootseks".[11] Positiivse poole pealt ei aidanud miski rohkem taluperekondi isolatsioonist p??sta kui maaelu elektrifitseerimise amet (REA), mis t?i miljonitesse maakodudesse elektri, millele j?rgnes oluline eluj?rje paranemine (nt raadiod ja pesumasinad).[11]
1933. aasta riikliku t??stuse taastamise seaduse (NIRA) eesm?rk oli majandusreform. Sellega taheti l?petada halastamatu konkurents, sundides t??stusi kehtestama miinimumhindu, konkurentsivastaseid kokkuleppeid ja tootmispiiranguid. T??stusharude juhid pidasid reeglite üle l?bir??kimisi NIRA ametnikega, kes peatasid monopolivastased seadused tingimusel, et t??lisetele makstakse paremat palka. ülemkohus kuulutas 1935. aasta mais Roosevelti meeleh?rmiks üksmeelse otsusega NIRA p?hiseadusevastaseks.[14] Roosevelt reformis finantsregulatsioone Glassi-Steagalli seadusega, luues s??stuhoiuste tagamiseks F?deraalse hoiuste kindlustamise korporatsiooni (FDIC). Seadus piiras ka kommertspankade ja v??rtpaberifirmade vahelisi seoseid. 1934. aastal loodi v??rtpaberitega kauplemise reguleerimiseks v??rtpaberi- ja b?rsikomisjon, telekommunikatsiooni reguleerimiseks aga F?deraalne sidekomisjon (FCC).[2]
Majanduse taastamist taotleti f?deraalsete kulutuste kaudu, n?iteks NIRA sisaldas 3,3 miljardit dollarit kulutusi (vastab 69,08 miljardile dollarile 2021. aastal) Avalike ehitiste ameti kaudu.[15] Roosevelt t??tas koos senaator Norrisega, et luua Ameerika ajaloo suurim valitsusele kuuluv t??stusettev?te – Tennessee Valley Authority (TVA), mis ehitas tamme ja elektrijaamu, hoidis kontrolli all üleujutusi ning moderniseeris p?llumajandust ja koduseid tingimusi vaesusest r?situd Tennessee orus. P?liselanikud aga kritiseerisid TVA-d, sest selle projektide jaoks asustati ümber tuhandeid inimesi.[11] Mullakaitseteenistus ?petas p?llumeestele ?igeid viljakasvatusmeetodeid ja t?nu TVA-le sai Rooseveltist mullakaitse isa.[11] T?itevkorraldus 6102 teatas, et kogu Ameerika kodanike eraomandis olev kuld tuleb müüa USA riigikassale ja untsi hinda t?steti 20 dollarilt 35 dollarile. Selle eesm?rk oli v?idelda majandust halvava deflatsiooniga.[16]
Roosevelt püüdis oma kampaanialubadust pidada riigieelarvet k?rpides. See h?lmas s?jaliste kulutuste v?hendamist 752 miljonilt dollarilt 1932. aastal 531 miljonile dollarile 1934. aastal ja veteranide hüvitiste kulude k?rpimist 40% v?rra. 500 000 veterani ja leske eemaldati pensioninimekirjadest, ülej??nutel v?hendati hüvitisi. K?rbiti avaliku sektori palku ning v?hendati kulutusi teadusele ja haridusele. Veteranid olid h?sti organiseeritud ja avaldasid tugevalt pahameelt, mist?ttu enamik hüvitisi taastati v?i suurendati 1934. aastaks.[16] Veteranide rühmitused, nagu Ameerika Leegion ja V?liss?dade Veteranid saavutasid eesm?rgi muuta 1945. aastal tasumisele kuuluvad hüvitised kohe k?ttesaadavaks rahaks, kui Kongress tühistas presidendi veto ja v?ttis 1936. aasta jaanuaris vastu preemiaseaduse.[17] See pumpas tarbimismajandusse rahahulga, mis moodustas 2% SKTst ja avaldas olulist stimuleerivat m?ju.
Teine ametiaeg
[muuda | muuda l?hteteksti]1936. aastal olnud valimised v?itis Roosevelt ülekaalukalt, peaaegu k?ikides osariikides. Uue kursi reformidele hakkas tekkima vastupanu keskklassi seas. Demokraatlik Partei hakkas j?rjest enam tunduma t??lisparteina, mis tahtis oluliselt riigi majandusse sekkuda. Vastupanu süvendas ka Roosevelti ametiühingutevastane hoiak. Selle eredaim n?ide on see, et T??stuskomitee hoidis t??lisi tehastes streikide ajal kinni. 1937. aastal hakkas majandus langema. See upitati küll poole aastaga j?lle püsti. 1938. aastal l?petati uue kursi reformid.
Kolmas ametiaeg
[muuda | muuda l?hteteksti]1940. aasta presidendivalimistel Roosevelti edu v?henes. Paljudes t??stusosariikides eelistati talle vabariiklast Wendell Willkiet. Vabariiklased said kongressis rohkem kohti.
Neljas ametiaeg
[muuda | muuda l?hteteksti]1944. aastal valiti ta neljandat korda presidendiks.
V?lispoliitika
[muuda | muuda l?hteteksti]
Kuigi USA ei kuulunud Rahvasteliitu, polnud Roosevelt v?lispoliitikas passiivne. Ta tunnustas N?ukogude Liitu. Ta oli vastu Jaapani Ida-Aasia vallutustele. Ta toetas ?hea naabri poliitikat“, mis t?hendas, et l?petaatakse otsene sekkumine Ladina-Ameerika ellu. Sellep?rast toodi 1934. aastal Kuubalt v?ed v?lja.
USA siiski isoleerus Euroopast ja sealsetest probleemidest. Ta v?ttis 1937. aastal vastu neutraalsusseaduse, mis keelas anda laene ja s?javarustust s?jaohus riikidele, sealhulgas Prantsusmaale ja Suurbritanniale.
Kui puhkes Teine maailmas?da, hakkas ta siiski tegutsema ning s?lmis 1940. aastal liidu Suurbritanniaga. Toimus kaks liitlaste konverentsi, Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta N?ukogude Liidul s?jaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Saksamaa poolitada.
Surm
[muuda | muuda l?hteteksti]Pingutustest hoolimata ei j?udnud Roosevelt n?ha maailmas?ja l?ppu. Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt v?ita. J?rgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu.
Saavutused
[muuda | muuda l?hteteksti]- T?i Ameerika majanduskriisist v?lja.
- Oli suureks abiks Teise maailmas?ja l?petamisel.
- Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist.
- Pani aluse USA uuele v?lispoliitikale.
- On ainuke, kes on olnud valitud USA presidendiks koguni neljaks ametiajaks (j?rjest).
Viited
[muuda | muuda l?hteteksti]- ↑ "Grand Lodge of Pennsylvania". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2009. Vaadatud 14. juuli 2009.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Jean Edward Smith (2007). FDR. Internet Archive. Random House. ISBN 978-1-4000-6121-1.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Franklin D. Roosevelt: Campaigns and Elections | Miller Center". millercenter.org (inglise). 4. oktoober 2016. Vaadatud 19. veebruaril 2023.
- ↑ Brands, H. W. (8. september 2009). Traitor to His Class: The Privileged Life and Radical Presidency of Franklin Delano Roosevelt (inglise). Knopf Doubleday Publishing Group. ISBN 978-0-307-27794-7.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Burns, James MacGregor (1984). Roosevelt, the lion and the fox. Internet Archive. San Diego, Ca. : Harcourt, Brace, Jovanovich. ISBN 978-0-15-678870-0.
- ↑ Leuchtenburg, William Edward (1963). Franklin D. Roosevelt and the New Deal, 1932-1940. Internet Archive. New York : Harper & Row. ISBN 978-0-06-133025-4.
- ↑ Sternsher, Bernard (1975). "The Emergence of the New Deal Party System: A Problem in Historical Analysis of Voter Behavior". The Journal of Interdisciplinary History. 6 (1): 127–149. DOI:10.2307/202828. ISSN 0022-1953.
- ↑ Campbell, J. E. (1. september 2006). "Party Systems and Realignments in the United States, 1868-2004". Social Science History (inglise). 30 (3): 359–386. DOI:10.1215/01455532-2006-002. ISSN 0145-5532.[alaline k?dulink]
- ↑ Alter, Jonathan (2006). The defining moment : FDR's hundred days and the triumph of hope. Internet Archive. New York : Simon & Schuster. ISBN 978-0-7432-4600-2.
- ↑ Tobin, James (2013). The man he became : how FDR defied polio to win the presidency. Internet Archive. New York : Simon & Schuster. ISBN 978-0-7432-6515-7.
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 11,5 11,6 "Franklin D. Roosevelt: Domestic Affairs | Miller Center". millercenter.org (inglise). 4. oktoober 2016. Vaadatud 1. aprillil 2023.
- ↑ 12,0 12,1 Leuchtenburg, William Edward (2015). The American President: From Teddy Roosevelt to Bill Clinton (inglise). Oxford University Press. ISBN 978-0-19-517616-2.
- ↑ Liptak, Kevin (23. aprill 2017). "History of measuring presidents' first 100 days | CNN Politics". CNN (inglise). Vaadatud 1. aprillil 2023.
- ↑ Hawley, Ellis Wayne (1995). The New Deal and the Problem of Monopoly: A Study in Economic Ambivalence (inglise). Fordham University Press. ISBN 978-0-8232-1609-3.
- ↑ Savage, Sean J. Roosevelt, the Party Leader, 1932-1945 (inglise). University Press of Kentucky. ISBN 978-0-8131-3079-8.
- ↑ 16,0 16,1 "Franklin D. Roosevelt ... by Frank Freidel .. | WorldCat.org". www.worldcat.org (inglise). Vaadatud 1. aprillil 2023.
- ↑ Dallek, Robert (7. november 2017). Franklin D. Roosevelt: A Political Life (inglise). Penguin. ISBN 978-0-698-18172-4.
V?lislingid
[muuda | muuda l?hteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Franklin Delano Roosevelt |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Franklin D. Roosevelt |
| Eelnev Herbert Hoover |
Ameerika ühendriikide president 1933–1945 |
J?rgnev Harry Truman |
