《质量效应：仙女座》IGN 7.7分 好玩但问题太多
| Esimene oopiumis?da | |||
|---|---|---|---|
| Osa Oopiumis?dadest | |||
.jpg) Ida-India Kompanii aurik "Nemesis" (paremal), h?vitamas Hiina d?onkisid Teise Cheunpi lahingu k?igus 7. jaanuaril 1841. | |||
| Toimumisaeg | 18. m?rts 1839 – 29. august 1842[2] | ||
| Toimumiskoht | Hiina | ||
| Tulemus | Briti armee v?it, Nanjingi leping | ||
| Territoriaalsed muudatused | Hongkongi saar l?ks Briti kontrolli alla | ||
| Osalised | |||
| |||
| V?ejuhid v?i liidrid | |||
| |||
| J?udude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
|
1 – 5 veolaeva, 3 prikki, 2 aurikut, 1 uurimislaev ja 1 haiglalaev | |||
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Esimene oopiumis?da (tuntud ka kui Oopiumis?da ja Inglise-Hiina s?da) oli ühendkuningriigi ja Hiina Qingi riigi vaheline s?da aastatel 1839–1842, mille ajendiks sai riikidevaheline vaidlus diplomaatiliste suhete, rahvusvahelise kaubanduse ja v?lismaalaste jurisdiktsiooni üle Hiinas.[3]
17. ja 18. sajandil Euroopas kasvanud n?udlus Hiina kaupade (eelk?ige siidi, portselani ja tee) j?rele viis kaubandusbilansi tasakaalust v?lja, kuna Hiinas praktiliselt puudus turg L??ne kaupadele. Hiina majandus oli suuresti eneseküllane ning eurooplasi ei lubatud riigi siseprovintsidesse. Seet?ttu liikus Euroopa h?be Hiinasse, kus 18. sajandi keskel juurutatud Kantoni süsteem piiras merekaubanduse Cantoni (t?nase Guangzhou) sadama ning Kolmeteistkümne Faktooria Hiina kaupmeestega. Analoogne monopol Briti kaubanduses kuulus Briti Ida-India Kompaniile, mis hakkas müüma oma India istandustes kasvatatud oopiumi h?beda eest teiste riikide kaupmeestele. Seej?rel hakati oopiumi vedama Hiina rannikule ja müüma kohalikele vahendajatele, kes seda Hiina sisemaal edasi müüsid. H?beda v?ljavool ja oopiumis?ltlaste arvu kasv ?rritasid Hiina ametnikke.
1839. aastal keeldus keiser Daoguang oopiumi legaliseerimast ja maksustamast ning m??ras asekuninga Lin Zexu oopiumikaubandust l?petades probleemi lahendama. Lin konfiskeeris umbes 20 000 kasti oopiumit (ligikaudu 1210 tonni) ilma kompensatsiooni pakkumata, t?kestas kaubanduse ja sulges v?lismaised kaupmehed neile m??ratud kvartaleisse.[4] Ehkki Briti valitsus ei eitanud ametlikult Hiina ?igust kontrollida narkootikumi sissevedu, protesteeris siiski ootamatu konfiskeerimise vastu ning kasutas oma merev?ge ja tulej?udu, et Hiinat kiirelt ja otsustavalt lüüa[3]; hiljem hakati seda taktikat nimetama "suurtükilaevadiplomaatiaks" v?i "suurtükipaadidiplomaatiaks" (gunboat diplomacy).
1842. aastal s?lmitud Nankingi rahuleping, esimene reast lepinguist, mida hiinlased hakkasid hiljem nimetama ebav?rdseteks rahudeks, andis Suurbritannia valdustele Hiinas puutumatuse ja ekstraterritoriaalsuse, avas kaubanduseks viis lepingusadamat ja kohustas Hiinat andma brittide k?sutusse Hongkongi saare. Leping ei rahuldanud siiski Briti soove kaubanduses ja diplomaatias ning viis Teise oopiumis?ja puhkemiseni (1856–60).[5] Hiina ajalookirjanduses peetakse Esimest oopiumis?da Hiina t?nap?evase ajaloo algust?hiseks.
Vaata ka
[muuda | muuda l?hteteksti]Viited
[muuda | muuda l?hteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda l?hteteksti]- Tsang, Steve (2007). A Modern History of Hong Kong. I.B.Tauris. ISBN 1-84511-419-1.
- Martin, Robert Montgomery (1847). China: Political, Commercial, and Social; In an Official Report to Her Majesty's Government. Volume 2. London: James Madden.
- Le Pichon, Alain (2006). China Trade and Empire. Oxford University Press. ISBN 0-19-726337-2.