中国-乌拉圭经贸论坛举行 “全面二孩”引乌乳企关注

Mani Rimdu festival budistlikus kloostris Nepalis 2022. aastal

百度 他表示，保险监管将始终坚持以人民为中心的监管理念，从国家长治久安的战略高度，积极稳妥抓好税收递延性商业养老保险的落实，确保好事办好。

Budism on laialdane ja mitmekülgne n?htus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, p?rimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama ?petustest. T?nap?eval on see vanim maailmareligioon.

Siddhārtha Gautama p?rines P?hja-India valitsejasoost. Ta j?udis virgumiseni ehk sai budaks. Tal kujunes oma j?rgijaskond (sa?gha) ning ta pühendus ?petamisele, r?nnates ringi t?nap?eva Bihari osariigi aladel.

Budismi levik kiirenes Indias kuningas A?oka valitsusajal ja kandus seej?rel ka mujale Aasiasse ning l??nde.

Buddha ?petuse peamiseks sihiks on vabanemine kannatusest (paali keeles dukkha).

Buddha ?petusi k?sitletakse eri koolkondades veidi erinevalt. Enamasti tunnustatakse k?iki Tipi?aka (Tripi?aka) kaanonis leiduvaid tekste. Mahajaanas lisanduvad Mahajaana suutrad, Vad?rajaanas ka veel tantrad.

M?isted

M?iste buddha tuleneb sanskriti verbijuurest budh t?hendusega 'virguma, ?rkama' v?i bujjh (bujjhati) t?hendusega 'see, kes on m?istnud'.

M?iste "budism" tuli kasutusele l??nemaailmas 19. sajandi esimesel poolel Euroopa ?petlasringkondades, et t?histada Ida- ja Kagu-Aasias levinud religiooni, milles kesksel kohal n?is olevat Buddha. Selleks lisati nimele "Buddha" ladinap?rane liide "-ism" ning selle j?rgijaid hakati nimetama "budistideks".

Traditsioonilistes budistlikes maades selliseid m?isteid nagu "budism" v?i "budist" ei kasutata. Buddha ?petus on "dharma" (paali keeles dhamma) ehk seadmus ning seda j?rgitaksegi.

Ajalugu ja levik

 Pikemalt artiklis Budismi ajalugu

Varajane budism

Buddha esimesteks j?rgijateks olid viis askeeti, kellega koos oli ta enne virgumiseni j?udmist praktiseerinud. Tema esimene ?petus oli "Seadmuseratta k?imapanemine", mille ta andis neile Vārānasī l?hedal Sārnāthi Hirvepargis.

Buddha varajane j?rgijaskond ehk sangha koosnes ilma kindla elupaigata r?ndavatest kerjusmunkadest (paali keeles bhikkhu, sanskritis bhik?u), kes elatusid vaid annetustest. üksnes vihmaperioodi ajal j??di kuskile pikemalt peatuma. Lisaks munkadele ja nunnadele oli Buddhal ka ilmalikke j?rgijaid. Juba Buddha eluajal kujunesid v?lja kloostrid, kus mungad vihmaperioodide ajal peatusid.

J?rgnevatel sajanditel muutus sangha j?rjest paiksemaks. J?ukad ilmikud olid annetanud sanghale maavaldusi, kus mungad algul vihmaperioodidel ning hiljem aasta l?bi peatuda said. T?en?oliselt oli umbes sajand p?rast Buddha parinirvaanat enamus munki j??nud paikseks. Aeg-ajalt toimusid suurkogudena tuntud kogunemised, kus arutati Buddha ?petust puudutavaid küsimusi.

Buddha ?petuse suureks toetajaks oli kuningas A?oka (269–232 e.m.a.), kelle t?? tulemusena levis budism laiemalt ning j?udis Sri Lankale ja mujale.

Umbes samal ajal pandi kirja Buddha ?petused, mis seni olid s?ilinud vaid suulises p?rimuses. Nendest moodustus paali kaanon ehk Tipitaka.

Mahajaana tekkimine ja areng

 Pikemalt artiklis Mahajaana

Alates esimesest sajandist eKr hakati kirja panema t?iendavaid, peamiselt sanskritikeelseid ?petusi ehk mahajaana suutraid. Nendest kujunesid v?lja ?petusliinid, mida üheskoos hakati nimetama "suureks s?idukiks" ehk mahajaanaks. Aja jooksu muutus mahajaana aina populaarsemaks ja kogus j?rgijaid ka ilmikute seas. Suurtest kloosterülikoolidest nagu Nālandā, Vikrama?īla said olulised rahvusvahelised kultuuri- ja hariduskeskused. Mahajaana ?petusliinid levisid ka Indiast v?ljapoole. Tiibetis, Hiinas, Jaapanis, Koreas ja Vietnamis sai mahajaana budism valdavaks.

Vad?rajaana tekkimine ja areng

 Pikemalt artiklis Vad?rajaana

Vad?rajaana (sanskriti k 'teemants?iduk') on budismi esoteeriline suund, kus kasutatakse rohkelt rituaale, mantraid ja kujustamisharjutusi ning soovitakse j?uda virgumiseni juba k?esolevas elus. Vad?rajaana v?ttis üle mahajaana filosoofiatraditsiooni ning liigitab pühakirjade hulka ka budistlikud tantrad. M?juka suunana saab vad?rajaanat k?sitleda alates 8. sajandist.

Budismi h??bumine Indias

Budism hakkas aina enam koonduma suurtesse kloosterülikoolidesse, mis s?ltusid kuninglikust rahastusest. India budismi h?ving algas 8. sajandil muslimite vallutusretkedega. 12.–13. sajandiks oli vallutatud kogu P?hja-India ning rüüstatud budistlikke kloosterülikoole.

Budism v?ljaspool Indiat

Budism Tiibetis

 Pikemalt artiklis Tiibeti budism

Budism j?udis Tiibetisse 7. sajandil. Esimene klooster rajati 8. sajandil. Samal ajal j?udsid Tiibetisse ka Hiina budistlikud misjon?rid. üheksanda sajandi keskpaigas hakkas kuningav?im budismi taga kiusama; budismi areng j?tkus 10. sajandil p?rast valitseja surma.

Budism Hiinas

 Pikemalt artiklis Budism Hiinas

Budism j?udis Hani dünastia aegsesse Hiinasse meie ajaarvamise 1. sajandil Siiditeed m??da r?ndavate kaupmeeste ja munkade vahendusel. Hiinas sai valdavaks mahajaana. 4.–6. sajandil sai budismile osaks kuninglik soosing. Budismi hiilgeaeg Hiinas j??b 6.–9. sajandisse, mil toimus olulisemate hiinap?raste koolkondade v?ljaarenemine.

Budism Jaapanis

 Pikemalt artiklis Budism Jaapanis

Jaapanis levib mahajaana budism. Budism j?udis Jaapanisse aastal 552. Selle tulek seondus Korea kuninga katsega kallutada Jaapani saarestikku poliitilise stabiilsuse suunas. Budism v?eti vastu avasüli, kuna Jaapan oli just v?ljumas sisetülide perioodist ja otsiti stabiliseerivat m?jurit, mis aitaks kaotada ülikutevahelisi pingeid. J?rgnevatel sajanditel j?i budism eelk?ige ülikute usundiks ega levinud lihtrahva hulka.

Heiani ajaj?rgul (784–1192) j?udsid Hiinast Jaapanisse tendai (hiina k. tiantai) ja shingoni koolkond. Kamakura ajaj?rgul (1192–1333) ilmusid Jaapani budismile iseloomulikud vormid, mida iseloomustas r?huasetus ühele lihtsale teostusviisile ning populaarsus lihtrahva seas; esile kerkisid jōdo ehk puhta maa koolkond, rinzai- ja sōtō- zen ning Nichireni koolkond.

Budism Sri Lankal

 Pikemalt artiklis Budism Sri Lankal

Kuningas A?oka saadetud misjon?rid j?udsid Sri Lankale aastal 247. e.m.a. ning t?id endaga kaasa theravaada budismi. Aastal 17 e.m.a. peeti vajalikuks Tipi?aka esimest korda kirja panna, et kindlustada selle s?ilimine ka traditsiooni kandvate munkade h??bumise korral. Hiljem levis saarel ka tantristlik theravaada ja mahajaana, mis 12. sajandil konservatiivsemat theravaadat pooldava kuninga poolt keelustati.

Alates 6. sajandist tehakse vahet külamunkade ja metsamunkade vahel. Metsamungad elavad vaiksemates metsakloostrites v?i -eraklates, mis v?imaldab neil j?rgida ranget m?tlusele ja ?pingutele pühendatud elustiili. 10. ja 11. sajandil suri v?lja nunnade (paali k. bhikkhunī, sanskriti k. bhik?u?ī) pühitsusliin. J?rgnevate sajandite korduvate allak?igu- ja taaselustamislainete kiuste on theravaada traditsioon Sri Lankal s?ilinud t?nini.

Budism Tais

 Pikemalt artiklis Budism Tais

Tais on valdav theravaada budism, mida j?rgib umbes 95% elanikkonnast ehk u 64 miljonit inimest, olles budistide arvu poolest Hiina j?rel teisel kohal maailmas. Tais on umbes 38 000 templit/kloostrit ja umbes 300 000 munka. Tai budismis sisaldub tai rahvausundi ning hiina usundite elemente.

Tai budismil on palju ühisjooni Sri Lanka budismiga ning theravaada budismi j?rgivad enamuses ka Myanmari, Laose ja Kambod?a rahvad.

Budism j?udis sellesse piirkonda kuningas A?oka valitsemisajal, umbes 3. sajandil eKr, ning sellest ajast saadik on Tai kultuuris ja ühiskonnas olnud budism v?ga oluline. Monarhia ja budism on Tais olnud tihedalt seotud.

Tai budismis on laialdaselt levinud maagia, amuletid, ?nnetoovad talismanid ja t?toveeringud. Vaimud ja deemonid on tai budismis olulisel kohal. Usutakse selgeltn?gemist, astroloogiat, numeroloogiat jne. Munkadel usutakse olevat üleloomulikke v?imeid.

Budism L??nes

 Pikemalt artiklis Budism L??nes

Budismi esimesed kokkupuuted l??ne tsivilisatsiooniga toimusid 4. sajandil eKr seoses Aleksander Suure vallutustega, misj?rel rajasid kreeklased valdavalt budistlikke linnu ja kuningriike Baktrias ja Indias. Nende kultuuriliste kontaktide l?bi arenes kreekap?rane budism ja kreeka-budistlik kunst, seda eriti Gandhara tsivilisatsioonis, mis h?lmas suure osa t?nap?evase Pakistani p?hja- ja Afganistani idaosa.

19. sajandil hakati Euroopas t?sisemalt huvituma budismist ning teistest mitte-euroopalikest usunditest ja filosoofiatest. Samal ajal ilmusid juba ka esimesed akadeemilised uurimused budismi kohta ning tekstide t?lked sanskriti ja paali keelest.

Budistlik ?petus

Buddha on korduvalt ütelnud, et ta ?petab ainult üht asja: rahulolematuse l?petamist (dukkha nirodha).

Neli ?ilsat t?de

 Pikemalt artiklis Neli ?ilsat t?de

Neli ?ilsat t?de on budismi p?hit?ed, mida Buddha kuulutas oma esimeses jutluses "Seadmuseratta k?imapanemine". Neid teese tunnustavad k?ik budistlikud koolkonnad ja need on j?rgmised:

1. t?de kannatusest,
2. t?de kannatuse p?hjusest,
3. t?de kannatuse lakkamisest,
4. t?de kannatuse lakkamisele viivast teest, milleks on ?ilis kaheksaosaline tee.

Budismi aluseks on t?demus, et on olemas kannatus ehk rahulolematus ja et sellest on v?imalik vabaneda, kuna selle p?hjuseks on janu ja meeleplekid.

Kogu edaspidist budistliku m?tteloo arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat mahajaanas v?ib k?sitleda nende p?hiseisukohtade arenduse ja laiendusena, eriti just neljanda ?ilsa t?e edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest v?lja.

Olemasolu kolm tunnust

 Pikemalt artiklis Trilak?a?a

Olemasolu kolm tunnust (paali k. tilakkha?a) on

1. püsitus,
2. kannatus,
3. isetus.

Buddha on ?elnud Anattālakkha?asutta's:

?K?ik asjad ja n?htused on omaolemuseta, püsitud ning ebarahuldavad. K?ik, mis eksisteerib, on püsitu ja pidevas, lakkamatus muutumises. N?htused moodustuvad, hakkavad muutuma ja lagunema ning seej?rel kaovad vastavate tingimuste ja p?hjuste l?putule jadale.“

K?ik tingitud n?htused on pidevas muutumises, kuna neid saab jagada algosadeks, mille omavahelised suhted pidevalt teisenevad vastavalt ümbritsevatele tingimustele. Nii füüsilised kui ka mentaalsed n?htused (meeleseisundid, m?tted, tunded) on püsimatud, nad tekivad vaid kindlate tingimuste olemasolul ning lakkavad olemast, kui tingimused on muutunud.

Sellest johtuvalt ei ole n?htustel ega ka elusolenditel püsivat omaolekut, muutumatut fikseeritud identiteeti. Inimesel puudub see, mida nimetatakse iseks, minaks v?i hingeks. "Mina" on vaid ases?na, kuid sellega m??ratletav on pidevalt muutuv koostisosade kogum. "Mina" pidamist püsivaks ja selle j?rele kippumist peetakse budismis kannatuse p?hjuseks.

Tingitud olemasolu ei saa pakkuda l?plikku rahuldust, sest rahulolu pakkuvad objektid ise on püsitud ning nende kadumisel lakkab ka nendest tingitud ?nneseisund.

Sansaara ja nirvaana

Virgumisele viiva tee alguse ja l?pu kirjeldamiseks kasutab budism India kultuurikontekstis ka teistes ?petustes levinud termineid: sansaara (paali k. sa?sāra) ja nirvaana (paali k. nibbāna). Sansaara t?histab tee algust ehk seda seisundit, millest soovitakse eemalduda – kannatust p?hjustavate meeleseisundite keerist. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse j?uda – see on kannatust p?hjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. See on teadvuse k?rgeim v?imalik seisund, kuhu j?utakse dharma harjutamise kaudu.

Tegu ja teovili

India teiste m?ttesuundadega sarnased on budismis ka teo (paali k. kamma, sanskriti k. karma) ja teovilja (paali k. kammavīpaka, sanskriti k. karmaphala) m?isted. Teo ja teovilja kontseptsioon t?hendab üldiselt seda, et igal teol on tagaj?rg. Olenevalt tegudest on nende tagaj?rjed kas oskamatud ehk halvad (paali k. akusala) v?i oskuslikud ehk head (paali k. kusala). Teovilja v?ib jagada kaheks: teo vahetu tagaj?rg ja harjumuse tekkimine, kalduvus sarnaseid tegusid uuesti teha. Inimene saab valida, milliseid tegusid ta teeb ja sellega oma teovilja ise m??rata. Buddhad on karma seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel, vaid isetult teisi olendeid aidates.

S?ltuvuslik tekkimine

 Pikemalt artiklis S?ltuvuslik tekkimine

S?ltuvuslik tekkimine kirjeldab üldist p?hjuslikkuse seadust. S?ltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki n?htused (seadmused) iseenesest, vaid s?ltuvalt p?hjustest ja tingimustest, olles ise p?hjuseks teistele seadmustele. K?ige tuntum s?ltuvusliku tekkimise ahel on kaheteistkümne-lüliline sansaara ja kannatuse tekkimise kirjeldus olemisratta mandalana.

Tühjus

 Pikemalt artiklis Tühjus (budism)

Tühjuse ?petuse kohaselt puudub k?ikidel asjadel ja n?htustel püsiv omaolek, nad on suhtelised ja s?ltuvad kontekstist. See kehtib k?ikide m?istete, v?idete ja seisukohtade, aga ka tajude ja teadvuse seisundite kohta. Seadmused ehk n?htused alluvad muutusele, nad on v?imelised toimima ja t?nu sellele on v?imalik ka virgumine. Budismis ei t?henda tühjus olematust, et midagi ei ole olemas. N?htused ehk seadmused ei eksisteeri selles m?ttes, nagu tavateadvus neid k?sitleb – kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda v??rkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism teadmatuse aluseks ja kannatuse p?hjustajaks.

Buddha, arhat, bodhisattva

Buddha (sanskriti k. 'virgunu') on ülimasse t?ielikku virgumisse (sanskriti k. anuttara-samyaksambodhi) j?udnud inimene. Buddhale on omane piiritu kaastunne ja muutumatu ?nneseisund ning ta on vabanenud k?ikidest meeleplekkidest. S?na "buddha" kirjutatakse eesti keeles v?ikese algust?hega, juhul kui seda kasutatakse üldnimetusena k?ikide virgunute kohta, ning suure algust?hega, kui s?na viitab konkreetselt Buddha ?ākjamunile. Buddhasuse poole püüdlevat isikut nimetatakse bodhisattvaks (sanskriti k. 'virgumisolend'). Bodhisattva eesm?rk on saada buddhaks, et aidata k?ikidel olenditel kannatustest vabaneda.

Arhat on teadvuse k?rgtasemele j?udnud isik, theravaadas peetakse arhati seisundit isiksuse arengu ülempiiriks, mahajaana vaate j?rgi ei ole arhati tase aga veel l?plik ning arhat j?tkab oma teed bodhisattvana kuni temast saab buddha.

Kolm kalliskivi

Kolm kalliskivi (paali k. tiratna, sanskriti k. triratna) on budismis kolm k?ige k?rgemat austust p?lvivat objekti: virgunu ehk Buddha, ?petus ehk dharma (paali k. dhamma, sanskriti k. dharma) ja kogudus ehk sangha. Nende kaitse alla minek v?ljendab t?ielikku usaldust nende vastu.

Buddha

Buddha (sanskriti, paali k. 'virgunu') on teadvuse k?rgeima v?imaliku seisundini j?udnud isik, kes on vabanenud k?ikidest meeleplekkidest. Buddha ?ākjamuni on budistliku traditsiooni rajajaks. Mahajaanas peetakse buddhaks saamist isiksuse vaimse arengu k?rgeimaks sihiks.

Eesti keeles kirjutatakse s?na "Buddha" suure algust?hega, kui viidatakse konkreetselt Buddha ?ākjamunile, ning v?ikese algust?hega, kui seda kasutatakse üldm?istena k?ikide buddhade kohta.

Dharma

Dharma (sanskriti k., paali k. dhamma), eesti keeles ka "seadmus", on mitmet?henduslik s?na, mis viitab siinkohal eelk?ige Buddha ?petusele.

Sangha

Sangha (paali k. sa?gha; sanskriti k. sa?gha) on Buddha ?petuse j?rgijatest koosnev kogudus. Koguduse all m?eldakse eelk?ige budistlikke munkasid ja nunnasid (paali k. bhikkhu ja bhikkhunī), ?petajaid, aga ka k?iki ilmikutest budiste ja hüves?pru.

Bhikkhudel puudub vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk on viidud miinimumini. Toitu saadakse almusena ja kehtib ts?libaat. Bhikkhude elukorraldust m??rasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt koolkonnale, nunnadel 311). Varased bhikkhud olid r?ndmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku j?i kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskriti ja paali vihāra), mis muutusid t?elisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nālandā. Mungakogudusega koos kujunes v?lja ka ilmikutest j?rgijaskond.

Meeleharjutused

 Pikemalt artiklis Budistlikud meeleharjutused

"Seadmuste eel k?ib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud," ütleb Buddha "Dhammapadas". Seet?ttu on just meele (paali k. citta) muutmine olulisim teel virgumisele.

Meele treenimiseks on Buddha andnud kaks p?hilist meetodit:

• meelerahu arendamine (paali k. samatha-bhāvanā), mille eesm?rk on hajevil meele keskendamine ühele objektile;
• taipamise/m?istmisv?ime arendamine (paali k. vipassanā-bhāvanā), mille eesm?rk on keskendumise objekti p?hjalik uurimine ja analüüsimine.

Meelerahu arendamise tulemusena tekib seisund, kus meel keskendub ühele objektile ning muutub v?ga kirkaks, ?nnelikuks ja selgeks (sanskriti, paali k. samādhi). Selline seisund on eeltingimuseks vipassana harjutuste edukaks sooritamiseks.

Zen (jaapni k., hiina k. chan) koolkonna peamisteks meeleharjutusteks on kōan'idele (公案, jaapani k. kōan, hiina k. gōng'àn) keskendumine rinzai koolkonnas (hiina k. linji) ning lihtsalt istumine (jaapani k. shikantaza) sōtō (hiina k. caodong) koolkonnas.

Vad?rajaanas kasutatakse lisaks eelkirjeldatule meeleharjutustena ka mantraid ja kujustamist.

Kosmoloogia

 Pikemalt artiklis Budistlik kosmoloogia

Budistlikus kosmoloogias on kolmkümmend üks seisundit ehk olekut, mida jaotatakse mitmel moel olemasolu valdadesse. S?ltuvuslikku teket selgitavas "Liigituste suttas" jagatakse olemasolu (bhava) vallad kolme rühma: (1) meeleliste ihade vald (kāmabhava), (2) vormide vald (rūpabhava) ja (3) vormideta vald (arūpabhava). "Suures l?vim?irge suttas" antakse valdade viiene jaotus: (1) ?nnetu maailm ehk p?rguvald (niraya-loka), (2) loomade maailm (tiracchāna-loka), (3) peetade maailm (peta-loka), (4) inimeste maailm (manussa-loka) ja (5) jumalate (deva’de ja brahma’de) maailm (deva-loka).

8.-12. sajandist p?rinevas Sri Lanka munga ācariya Anuruddha Abhidhammattha-sangaha’s kasutatakse valdade kirjeldamiseks paalikeelset s?na bhūmi ning neljast jaotust: (1) viletsuse (?nnetu) vald (apāya-bhūmi), (2) naudingute, ?nnelik vald (kāmasugati-bhūmi) (3) vormide vald (rūpāvacara-bhūmi) ja (4) vormideta vald (arūpāvacara-bhūmi).

Mahajaanas, eriti Tiibeti budismis, jaguneb kannatav maailm ehk sansaara kuut tüüpi olendite vahel. Sündimist kolmes madalamas vallas peetakse halvaks ja sündimist kolmes ülemises heaks. Halbade tegude viljana sünnitakse p?rgus, loomana v?i n?ljase vaimu ehk preetana. Heade tegude tulemusel sünnitakse inimesena, pooljumala ehk asurana v?i jumalana. Neid kuut olemasolu valdkonda kujutatakse olemisratta mandalal.

Tekstid

Tipi?aka

 Pikemalt artiklis Tipi?aka

Paalikeelne Tipi?aka (paali k. ti – kolm + pi?aka – korv, kogu) on ainus tervikuna s?ilinud mitte-mahajaana koolkondade kaanon. Tipi?aka koostati juba esimesel budismi suurkogul (umbes kolm kuud) p?rast Buddha surma ning seda peetakse k?ige autentsemaks Buddha ?petuseks. Tipi?aka’t tunnistavad pühakirjana k?ik budismi koolkonnad, eriti oluline on Tipi?aka theravaada koolkonnas.

Paalikeelne Tipi?aka koondab kolm suuremat ?petuste kogu:

1. Vinaya Pi?aka,
2. Sutta Pi?aka ja
3. Abhithamma Pi?aka.

Traditsiooni kohaselt loodi pi?aka’d esimese suurkogu ajal, kuid tekstide uurijad pole selles osas p?ris üksmeelel. Esiteks, mitmed pitakades sisalduvad tekstid p?rinevad perioodidest p?rast Buddha surma. M?nel juhul saame seda ?elda seet?ttu, et need seostuvad sündmustega p?rast esimest suurkogu, teistel juhtudel aga sisaldavad tekstid ?petusi v?i ?petuste erivorme, mis arendati v?lja Buddha surma ajast oluliselt hiljem. Kogu Abhithamma Pi?aka on viimaste heaks n?iteks, mida kinnitab juba t?siasi, et varasemad viited kaanonile kui tervikule r??givad vaid dhamma-vinaya’st.

Mahajaana suutrad

 Pikemalt artiklis Mahajaana suutrad

Peale Tipi?aka austatakse mahajaanas pühakirjana veel suurt hulka suutraid, mille autorluse osas ei ole saavutatud l?plikku üksmeelt. Neid on peetud nii Buddha ?ākjamuni originaal?petuseks kui ka hilisema aja virgunud ?petajate loominguks. Hiina ja Jaapani budismis on mahajaana suutrad olnud oluliselt m?jukamad kui Tipi?aka. Olulisemate mahajaana suutrate hulka kuuluvad "ületava m?istmise suutrad" (skr Praj?āpāramitā-sūtra) , nende hulgas "Teemantsuutra" ja "Südasuutra"; "Lootossuutra", "Vimalakīrti ?petuse suutra" ja "Lillevaniksuutra" (skr Avata?saka-sūtra).

Koolkonnad

Sangha jagunemine

Varajane sangha oli üks. Need, kes soovisid, v?isid Buddha j?rgijateks saada kolme kalliskivi (paali k. tiratana) kaitse alla minnes. On t?endeid selle kohta, et esialgu tehti seda l?bi lihtsa kahekordse t?otuse Buddhale ja Dharmale, kuid hiljem asendus see meile tuttava kolmekordse t?otusega, kuna ka sangha t?htsus oli kasvanud.

Aja jooksul levis Buddha ?petus aina laiemal territooriumil ning geograafiline ?ral?igatus soodustas jagunemist koolkondadeks. Lahknemise otsesteks p?hjusteks olid enamasti minoorsed erinevused k?itumisjuhistes ja kloostrielu reeglistikus. T?nini on s?ilinud seitse vinajat, nende erinevused puudutavad pisidetaile nagu mungarüü v?rvus ja kandmise viis.

Aja jooksul tekkisid ka ?petuse osas erinevad seisukohad. Seda soodustas asjaolu, et Buddha ei nimetanud endale ühtegi j?reltulijat, kes oleks saanud p?rast tema surma sangha juhiks. Seet?ttu kujunes sangha mittetsentraliseeritud struktuuriks. Buddha soovitas igaühel j??da iseendale saareks: "Niisiis, ānanda, nii nüüd kui ka peale minu lahkumist, kes te ka olete, peate te j??ma omaenda saareks, omaenda kindluseks, nii, et dharma on teie saar ja dharma on teie kindlus, ning mitte muretsema teiste saarte ja teiste kindluste p?rast." Koolkondade teket soodustas ka ?petuse t?lkimine ja s?ilitamine eri keeltes ja dialektides.

Paistab ka, et eri mungad spetsialiseerusid konkreetsetele suutratele v?i suutrarühmadele ning seet?ttu hakati eri koolkondadest t?htsustama erinevaid tekste.

Theravaada ja teised mittemahajaana (hinajaana) koolkonnad

 Pikemalt artiklis Hinajaana

 Pikemalt artiklis Theravaada

Mittemahajaana, ka hinajaana, on koondnimetus, millega t?histatakse koolkondi, kes ei tunnista mahajaana ?petusi. T?nap?evaks h??bunud mitte-mahajaana koolkondade hulka kuuluvad mahasanghika, sthaviravaada, pudgalavaada, sarvastivaada ja sautraantika koolkonnad. Selle suuna ainus t?nini s?ilinud esindaja on theravaada, mis on levinud eelk?ige Kagu-Aasias.

Mahajaana koolkonnad

 Pikemalt artiklis Mahajaana

Esimesel sajandil e.m.a kuni esimesel sajandil m.a.j hakkasid esile kerkima ?petused, mis kritiseerisid varasemate budistlike koolkondade ?petusi ning muutsid ?petuse r?huasetust. Kui varasemates koolkondades on peamine r?hk arhati teel, siis mahajaana ?petuste on kesksel kohal bodhisattva tee, mis seisneb Buddha ?ākjamuni eeskujul bodhisattvana t?ieliku buddhasuse saavutamises eesm?rgiga vabastada kannatustest eranditult k?ik olendid. Bodhisattva tee ei ole iseenesest mahajaana leiutis, see on olemas ka theravaada ?petustes, kuid ei ole seal keskset kohta. Nimetus "mahajaana" t?hendab sanskriti keeles 'suurt s?idukit' viidates mahajaana ideaalile vabastada kannatustest k?ik olendid. Osalt v?ib mahajaanat n?ha uuenduslike ideede v?ljapakkujana, osalt aga ka algse ?petuse taastajana (t?ukudes juba tekkinud koolkondlikest t?lgendustest).

India koolkonnad

Peamisteks Indias v?lja kujunenud mahajaana koolkondadeks on madhjamaka ja joogat?aara.

Hiina ja Jaapani koolkonnad

Hiinas, Koreas, Vietnamis ja Jaapanis levib valdavalt mahajaana budism. Peamisteks Hiina koolkondadeks on

• Chan budism (Jaapanis zen budism), mis jaguneb sōtō ja rinzai alakoolkondadeks; keskendub vahetule m?tluskogemusele;
• Tiantai koolkond (Jaapanis tendai), mis keskendub "Lootossuutra" t?lgendamisele;
• Huayan'i koolkond, mis keskendub "Lillevaniksuutra" (sanskriti k. Avata?saka-sūtra) t?lgendamisele;
• Jingtu ehk puhta maa ?petus (Jaapanis jōdo-kyō), mis keskendub piiritu valguse buddha Amitābhaga seonduvatele harjutamisviisidele.

Peale nende koolkondade esineb Jaapanis veel Nichireni koolkond, mis nagu tendai koolkondki keskendub "Lootossuutrale".

Vad?rajaana koolkonnad

 Pikemalt artiklis Vad?rajaana

 Pikemalt artiklis Tiibeti budism

Vad?rajaana on mahajaana budismi osa, mis erinevalt ülej??nud mahajaana koolkondadest peab pühakirjadeks ka tantraid ning kasutab rohkelt mantraid ja kujustamisharjutusi. Vad?rajaana, nagu ka muude mahajaana koolkondade, ülimaks eesm?rgiks on saada budaks, et k?iki olendeid kannatustest vabastada, kui vad?rajaana pakub eesm?rgini j?udmiseks kiiremat ja vahetumat teed. T?nap?eval on vad?rajaana levinud eelk?ige Tiibetis, kus see jaguneb nelja peamisse koolkonda, milleks on

• ningma,
• kagjü,
• geluk,
• sakja.

Peale Tiibeti esindab vad?rajaanat ka Jaapani shingoni (Hiinas zhenyani) koolkond.

Budism Eestis

 Pikemalt artiklis Budism Eestis

Budoloog Alexander Sta?l von Holstein (1877–1937) ja filosoof krahv Hermann von Keyserling (1880–1946) olid v?ljapaistvad teadlased ja m?tlejad, kuid neid ei saa pidada otseselt Eesti budistliku kultuuri alusepanijateks, sest oma t?id kirjutasid nad enamasti saksa keeles ning avaldasid v?ljaspool Eestit. Budismi praktilist külge esindas budismi propageerija Karl T?nisson ehk Vend Vahindra (1873–1962), kes 1893. aastal oli Burjaatias mahajaana budismiga kokku puutunud.

1960. aastate l?pul hakati budistlikke tekste algkeeltest eesti keelde t?lkima. T?lkijad on olnud Linnart M?ll, Andres Herkel, Maret Kark, M?rt L??nemets, Teet Toome, Martti Kalda, Alari Allik ja Rein Raud.

1970. aastatel sagenesid ekspeditsioonid NSV Liidu piirkondadesse, kus oli s?ilinud elav budistlik traditsioon ja kultuur. Sel perioodil kujunesid traditsiooniks Tartu Riikliku ülikooli juures tegutsenud orientalistikakabineti korraldatud orientalistikap?evad. Orientalistikap?evade budismiteemalised loengud olid üheks teguriks, mis kinnistasid kuulajates budismihuvi ka tulevikuks.

1982. aastal asutas Vello V??rtn?u Tallinnas esimese organiseeritult toimiva budistliku grupi Eestimaa Budistliku Vennaskonna ehk Taola, mis j?rgis Tiibeti budismi ningma koolkonna ?petust. 1980. aastatel rajas vennaskond Eestisse neli stuupat ning t?lkis peamiselt inglis- ja venekeelseid budismiteemalisi kirjutisi. T?nu Burjaatias loodud kontaktidele saabusid paaril korral Eestisse ka sealsed laamad. 1980. aastate l?pupoole, Eesti jaoks murrangulisel perioodil, hakkasid m?ned vennaskonna liikmed osalema poliitikas (vt Eesti Rahvusliku S?ltumatuse Partei), mis t?i kaasa vennaskonna p?hiliikmete Eestist lahkumise ja organisatsiooni lagunemise.

Esimeseks ametlikult registreeritud ühenduseks sai p?rast 1988. aastat tegutsema hakanud Eesti Budistlik Liit mis j?rgis üldbudistlikku suunda ning oli avatud k?ikidele budistlikele ?petustele. Budistliku Liidu kutsel saabusid Eestisse ?petama esimesed ?petajad v?ljastpoolt endise NSV Liidu territooriumi. Tallinnas registreeritud Eesti Budistliku Liidu liikmeskonnast l?htus hiljem mitu iseseisvat budistlikku ühendust, nende hulgas Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagjü Ratna ?ri Keskus, Budakoda ning Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus. M?ned Eesti Budistliku Liidu endised liikmed l??vad kaasa ka muudes budismiga seotud ühendustes, sh Eesti Akadeemiline Orientaalselts ja Budismi Instituut.

Vaata ka

• budismi ajalugu
• budismi sümbolid
• budistlik eetika
• budistlik kirjandus
• budistlik loogika
• budistlik mütoloogia
• zen-budism

Pildigalerii

• 
  Buddha kuju Hiinas Henan'i provintsis
• 
  Budistlikud noormungad Tais
• 
  Jaapani stiilis zen-budistlik m?tlus-saal
• 
  Seadmuseratas ehk Dharma ratas (Vello V??rtn?u illustratsioon)
• 
  La?kāvatāra suutra hiinakeelne t?lge

V?lislingid

• Ida m?tteloo leksikon
• Budakoja koduleht rikkaliku budismialase teabega
• Tipitaka
• Mahajaana
• Vad?rajaana
• Seadmuseratta k?imapanemine
• Budismi taust I
• Budismi taust II